Maaret Kallio “Nõudlikult leebe”


  • Sina oled oma loo, iseenda ja oma olukorra asjatundja. Väljaspoolt ei saa tulla rääkima universaalset tõde inimese keerulisest meelest, imelisest elust või mitmekülgsetest suhetest, sest lahendused nende jaoks on sama erinevad, kui nende kogejadki.
  • Superelu ja üliinimlikkus on juba pikemat aega moes olnud.
  • Tööelu nõudlikkus on võtnud uued mõõtmed ja inimesest üritatakse masinlikult üha rohkem välja pigistada.
  • Täiuslikkust taga ajades tõuseb hirm pinnale juba väiksemagi mõra peale. Kui oodata endalt täiuslikke sooritusi, kaunite päevade rivi ja alatist õnnestumist, aetakse end samal ajal nii kitsasse nurka, et liikumiseks ei jää ruumi ja see lakkab sootuks.
  • Et hea elu oleks võimalik, on vaja oskust taluda valu, suutlikkust maadelda muredega, ja ka oskust võimendada head. /…/ Kui soovitakse head elu, tuleb julgeda kogeda ka kannatust ja valu.
  • /…/ tuleb pigem õppida targasti leppima, alla andmata, aga paindudes.
  • End hästi tundva inimese vundament on enese tundmises ja tõelise elu tunnustamises.
  • Raevukas vastuseis, tõrjumine ja ohtudega võitlemine viivad tohutult eneriat ja tsementeerivad meele paigale. Vastupunniv meel üritab sunni jõul vabaneda sellest, mis vajaks kohanemist ja kaastunnet.
Advertisements

Alan Shayne, Norman Sunshine “Topeltelu”


dav

Kirjastus Varrak 2018.

376 lk.

Tõlkinud Viivi Verrev

..

  • Me ei vahetanud kahetunnise sõidu jooksul peaaegu ühtegi sõna. Meie vahel oli mugav side, mis lubas meil, kui me seda tahtsime, olla lähedased sõnu vajamata.
  • Suhtes on alati lugematu arv kordi, kus sa midagi ei tunne.
  • Mulle tundub, et ühele inimesele truuks jäädes sa talletad armastust, ja siis on seda vajadusel võtta.
  • Armastus ja töö on meie inimlikkuse nurgakivid.
  • Viie aasta jooksul oli mul ühe näitlejannaga olnud aeg-ajalt suhe. Meil oli hulk õnnelikke ja armastusega täidetud aegu. Peale toreda koosolemise oli tohutuks kergenduseks liikuda teatrimaailmas naise kõrval. Homoseksuaalsus oli paljude meelest needus, eriti agentide ja produtsentide meelest, kes ei kasutanud teada olevaid homoseksuaale mujal kui vaid ekstsentrilistes või karakterrollides, mitte kunagi aga romantilistes peaosades.
  • Olin ennegi olnud armunud, kuid iga kord vaid armastuse ideesse. Olin alati tahtnud armastada ja projitseerisin seda teistele inimestele. Mõnikord kestsid suhted aastaid, sest olin täis otsustavust olla koos ühe inimesega ja nägin selle nimel vaeva.
  • Mõistsin, et vastutan teise inimese eest. Ta ei olnud enam lihtsalt ülimalt kütkestav, võluv ihaldusobjekt, kes mu ellu põnevust tõi; ta oli lihast ja luust inimene, kes oleks võinud surra, kui ma ei oleks leidnud abi siis, kui seda vaja oli. Tundsin esmakordselt elus, et keegi oli osa minust, ja ma mõistsin, et olin tõepoolest kogenud tema valu. Me olime üks.

Viited:

Mae maailm

60 aastat koos olnud Alan ja Norman

Hanif Kureishi “Lähedus”


IntimacyNovel

  • On lihtne ennast suremata välja suretada. Õnnetuseks peab tulevikku pääsemiseks elama läbi oleviku.
  • Kus on teised inimesed, seal on alati saladus.
  • Nagu igas muuski ettevõtmises, tekib ka abielus peagi omaksvõetud tööjaotus ja omad reeglid. Ometi ei tea abielupaarid kunagi päris kindlalt, kas mõlemad mängivad samade reeglite järgi või on neid ehk üleöö muudetud, ilma et teisele oleks öeldud.
  • Ma kadestan tema võimekust ja soovin, et mul oleks poolgi sellest. Enda nõrgana tundmise arvel võimaldan ma temal tunda end tugevana. Kui ma oleksin liiga tugev ja võimekas, ei vajaks ma teda ja meil tuleks lahku minna.
  • Ei ole üllatav, et inimene harjub tegema, nagu talle öeldakse, ning loob samal ajal oma sisemusse varjupaiga ja elab salaelu. Ehk on lood spioonidest ja kaksikelust just sellepärast nii kaasakiskuvad.
  • Väikekodanliku õnne üle on lihtne naerda. Aga missugust õnne veel olemas on?
  • Maailm on loodud meie kujutlustest; meie silmad annavad talle elu, meie käed vormivad tema kuju. Tahtmine paneb ta kasvama; tähendus on see, mille me asjadele anname, mitte miski, mille me neist välja kurname.
  • “Aga abielu on lahing, kohutav teekond, hooaeg põrgus ja elu mõte. Sul on vaja väärtuslikku igas eluvaldkonnas, mitte ainult seksuaalsuses.”
  • …suuta taluda omaenese vaimu, oodata kuni väljakannatamatute mõtete sisemine torm end jõuetuks möllab, jättes meid siis rusude üle mõtisklema, nii et me neid veidigi mõista suudaksime – see on kadestamisväärne meeleseisund.
  • Ma olen jälle valmis uurima – muusikat, luulet, ajalugu. Minu eas lõpuks ometi inimesena teadvusele tulles ei ole ma õppimisega veel ühel pool. Ma tean, et ma ei häbene enam oma rumalust, ka ei karda ma enam seda, et miski võiks mulle meeldima hakata.
  • Kui elamine on kunst, siis on see üks veider kunst, kõikehõlmav kunst ja eelkõige ärksa nautimise kunst.
  • Naistel oli minu meelest õnne astuda korraga kahes suunas – nii isenesesesse kui ka väljapoole, ajaloo maailma. Nad uurisid oma elu hoolikamalt kui meie; nad eksperimenteerisid; huvitavamad nende seast muutusid rohkem kui meie.
  • Ma tean, et armastus on tume töö; ja käed tuleb ära määrida. Kui sa ennast tagasi hoiad, ei juhtu mitte midagi huvitavat. Ja samal ajal tuleb leida õige inimestevaheline kaugus. Kui oled liiga lähedal, matavad nad su enda alla; kui liiga kaugel, jätavad nad su maha.

Eesti Ekspress

 

Haruki Murakami “What I Talk About When I Talk About Running”


411Jyo32ByL._SX325_BO1,204,203,200_

  • I’m not totally uncompetitive. It’s just that for some reasons I never cared about all that much whether I beat others or lost to them. This sentiment remained pretty much unchanged after I grew up. It doesn’t matter what field you’re talking about – beating somebody else just doesn’t do it for me. I’m much more interested whether I reach the goals that I set for myself so in this sense long- distance running is the perfect fit for a mindset like mine.
  • It’s not fun to be misunderstood or criticized, but rather a painful experience that hurts people deeply.
  • Emotional hurt is the price a person has to pay in order to be independent.
  • I’m the kind of person who likes to be by himself. To put a finer point to it, I’m the type of person who doesn’t find it painful to be alone. I find spending an hour or two every day running alone, not speaking to anyone, as well as four or five hours, alone at my desk, to be neither difficult nor boring. I’ve had this tendency ever since I was young, when, given a choice, I much preferred reading books on my own or concentrating on listening to music over being with someone else. I could always think of things to do by myself.
  • I haven’t spotted any springs nearby. I have to pound the rock with a chisel and dig out a deep hole before I can locate the source of creativity.
  • The most important thing we ever learn at school is the fact that the most important things can’t be learned at school.
  • I think that certain kind of processes don’t allow for any variation. If you have to be part of that process, all you can do is transform – or perhaps distort – yourself through that persistent repetition and make that process a part of your own personality.
  • I quietly absorb the things I’m able to, releasing them later, and in as changed a form as possible, as part of the storyline in a novel.
  • In my own way I’ve enjoyed my life so far, even if I can’t say I’ve fully enjoyed it.
  • But just as our consciousness is a maze, so too is our body. Everywhere you turn there is darkness and a blind spot. Everywhere you find silent hints, everywhere a surprise is waiting for you.
  • I’ve always done whatever I felt like doing in life.
  • I’ve carried this character around like an old suitcase, down a long, dusty path. I’m not carrying it because I like it. The contents are too heavy, and it looks crummy, fraying in spots. I’ve carried it with me because there was nothing else I was supposed to carry. Still, I guess I have grown attached to it.
  • To deal with something unhealthy, a person needs to be as healthy as possible. /…/ an unhealthy soul requires a healthy body.
  • What I do know is that people have certain inborn tendencies, and whether a person likes them or not, they’re inescapable. Tendencies can be adjusted, to a degree, but their essence can never be changed.
  • Most runners run not because they want to live longer, but because they want to live life to the fullest. If you’re going to while away the years, it’s far better to live them with clear goals and fully alive than in a fog.

Margus Karu “Täna on täna ja forever on forever”


täna-on-täna-ja-forever-on-forever

  • Ma teadsin, et ma… armastan teda. See tunne oli nii valushapult magusvõimas, et võttis hingeldama, õhku ahmima. Nii kiivalt oli mu süda suletud, et ma ei saanud arugi, kui palju head mu ümber oli.
  • La – äärmiselt lihtsalt seletatav nähus, mis on erakordselt harv juhtuma. Kui inimene leiab olukorra ja inimese, kelle juuresolekul ta kaotab iseenda ning sulab vaimselt ja füüsiliselt teise inimesse. Kui puudutus viib meelekaotusse ning kõrgendatud vaimuseisundisse, kui sõnast “armastus” jääb puudu, sest see ei tundu olevat piisav sõna kirjeldamaks seda seisundit. Inimkonna ajaloos harva kasutatava mõiste seni uurimata ala La on siiski olemas ning eksisteerib vaid mõnel ükskikul juhul, kui inimesed on õiges ajas ja õiges kohas kohtuvad ning kogevad seda supertrippi, mis on võrdväärne universumi ilmutusega.

Kirjanduslik päevaraamat

 

Jojo Moyes “Pärast sind”


pärast-sind

  • Mõnikord vaatan ma enda ümber olevaid inimesi ja mõtlen, et meie kõigi saatuseks on jätta endast maha hävingu rada. Need pole üksnes su ema ja isa, kes su tuksi keeravad. Vaatasin ringi nagu inimene, kellele on äkitselt puhtad prillid ulatatud ja nägin, et peaaegu kõik kannavad armastuse jõulist jälge, olgu see siis kadunud, ära võetud või lihtsalt hauda läinud. Will oli seda teinud meie kõigiga, sain ma nüüd aru. Ta ei tahtnud seda teha, aga oli seda teinud juba paljalt elamast keeldunud.
  • …kuid tegelikult tähendas armastus üksnes valu. Suuremaid vigastusi – nii mulle kui ka temale, mis oli veel hullem. Kes on selleks piisavalt tugev?

Lugemiselamused

Sõber raamat

Kadri Kõusaar “Ego”


23343375._UY475_SS475_

  • “Olen olnud maailmast ära lõigatud, keegi pole mind otseselt seganud ega piinanud, ja sellised tingimused lihtsalt sunnivad olema originaalne.”
  • Aga ma ei kirjutagi kriitikutele või rahvale. Ma kirjutan oma üleminekutele.
  • Elu – see peaks olema ainult head inimesed, hea muusika, hea toit, head filmid, head raamatud jne. Vältimatut ebameeldivat peaks olema võimalikult vähe.
  • …ma ei usu näärivanadesse või sellesse, et keegi mulle elus midagi kandikul ette toob. Kõik on startup, kõik tuleb ise teha, ise alustada, ise püsti panna, varastada iseenda öötunde ja noorust, ja sellega tund tunni, päev päeva, nädal nädala, aasta aasta haaval midagi ilusat ehitada.