Tag Archives: Stamm

Peter Stamm “Hajusad maastikud”


Hajusad maastikud

  • Torm algas tõepoolest veerandtunni täpsusega, ettekuulutatud ajal. Kathrine imestas, kuid stjuuard seletas, et asi pole mitte ajas, vaid kohas. Me sõitsime tormi sisse ja pärast sõidame me sealt jälle välja.
  • Mehe elu oli kui joon läbi naise elu hajusa maastiku. Nagu mootorkelgurajad, mis olid lumes teivastega tähistatud, kulges mehe elu läbi naise oma, sel oli siht ja suund. Võimalik, et Thomas ise ei teadnudki, miks ta oli selle tee valinud, ent millalgi oli ta latid paika pannud, ja see oli tee, mida mööda võis minna, mida mööda ta tahtis koos naisega minna.
  • “Mehed armastavad. Naisi armastatakse.”
  • Piirid olid lume all, lumi sidus kõik üheks, pimedus kattis kõik kinni. Tegelikud piirid olid öö ja päeva vahel, suve ja talve vahel, inimeste vahel.
  • “Ole nagu oled ja jäägi nii.” Paul Celan

Sirp kirjutab: http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=7135:naise-oma-mittesirgjooneline-maastik&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3038

Advertisements

Peter Stamm “Agnes”


agnes

  • “Õnne maalitakse täpikestega, õnnetust kriipsukestega,” ütles ta. “Kui sa tahad kirjeldada meie õnne, siis tuleb sul teha palju-palju pisikesi täppe /…/. Ja seda, et see oli õnn, on näha alles distantsilt vaadates.”
  • Ma suunasin oma mõtteid ise. Kõik, mida ette kujutasin, muutus kohe elavaks. Tundus nagu käiksin ma mööda õõnesteed, millelt pole võimalik lahkuda. Kui ma seda siiski püüdsin, tundsin kohe vastupanu, otsekui oleks mängus mingi võõras tahe, omamoodi elastne ahel, mis mind takistas, kui liikusin vales suunas.
  • ..kujutasin endale ette, et olen nüüd immuunne. Aga immuunsust ei teki. Vastupidi.
  • Teoreetiliselt saab iga kristalli – välja arvatud siis, kui ta kuulub trikliinsesse süngooniasse – sümmeetriaoperatsioonide abil iseendaga kattuma panna.
  • “Ma kurvastan alati, kui raamat läbi saab,” ütles Agnes. “Tundub, nagu oleksin muutunud üheks raamatutegelastest. Ja kui lugu lõpeb, siis on ka selle tegelase elu läbi. Aga mõnikord on mul ka hea meel. Siis on lõpp nagu vabanemine halvast unenäost ning ma tunnen end hästi kerge ja vabana, otsekui uuestisündinult. Mõnikord ma küsin endalt, kas kirjanikud teavad, mida nad teevad, kuidas see meid mõjutab.

Silveri raamatublogi kirjutab: http://silveri-raamatublogi.blogspot.com/2011/04/peter-stamm-agnes.html