Lennart Meri “Hõbevalge”


  • Kõigist loodusjõududest on meri kõige võimsam.
  • Eestlaste karakter olla sulam indo-euroopa dünaamikast ja uurali staatikast, mistõttu oleme alati “natuke rahutud”.
  • Esemete vahetamine on üks kontakti vorme tootja ja tarbija vahel, veetee selle jälg maastikul. Eelduseks on inimese reaalsed vajadused. Kuid kontakt võib oluliselt kiirendada vajaduse süvenemist harjumuseks.
  • Detailides on usaldusväärsemad praktikud, üldiste seoste sõlmimisel teoreetikud.
  • Suurpere on moodne termin, mida me siis ei tundnud. Siis me ütlesime lihtsalt “pere”, ja see oli ainus sotsiaalne organisatsioon, inimese päritolu tunnus, õiguste, kohustuste ja ühiskonna vahekordade määr, mõõt ja vorm.
  • Ajalugu ei ole väärtus omaette ja kõige vähem on ta seda sõna lihtsameelses tähenduses – kord sündinud ja igavesti paigaletardunud sündmuste ahel. Ta elab ja muutub, sest teda ei ole olemas väljaspool inimest, ta leiab oma mõtte või mõttekuse olevikus, meis endis, nagu meie omakorda valget ajakangast lakkamatult ümber töötame ajalooks, sellele oma värve ja mustreid lisades.
  • Laskem silme eest mööda sibada ümberkirjutajate püüdlikul rivil, kes kloostrikambri vaikuses lisasid igale veale veel omagi vea, teadmatusest ja veel sagedamini teadlikkusest, sest nagu alati näeb eksija oma veas veatut parandust või vähemalt täpsemat tõlgendust, nagu siinsetegi ridade puhul.
  • Tajugem lätte kaugust, seistes keset oma mürisevat sadamamaastikku, ja selle kauge maa tagant tahame nüüd siin, jõe suudmes ära tunda ja maitsta algallika haljast vett.
  • Idagootide kuningas Theoderich oli kirjaoskamatu, aga milleks siis sekretärid on?
  • Endiselt liibusid laevad vastu rannikut. Mitte liialt lähedale, sest rannad olid ohtlikud, ja ka nähtavuspiirist ülearu eemaldumata, sest veelgi ohtlikum oli ulgumeri.
  • Laeva vaim, kotermann sündis esimesest laastust, oli tujukas, kergesti haavuv, seltsimatu ja isegi arg. Sellest hoolimata ei olnud laeval ega laevkonnal truumat sõpra. Hädas aitas ta tüüri hoida, purjesid rehvida ja hoiatas õigeaegselt tormi või hukatuse eest. Kui aga miski ei suutnud laeva enam hukatusest päästa, päästis vaim end ise.
  • Meripenikoormat tõlgendatakse kui kaugeimat punkti silmapiiril, mis laevalt veel nähtav on. Selle väärtus sõltub vaataja asendist, s.o masti kõrgusest. Seda arvutatakse valemi põhjal 2,075(√a + √b), kus a on vaatleja kõrgus merepinnast ja b vaadeldava objekti kõrgus merepinnast. Avamerel seilates on b väärtus null.
  • Rannavaim on omamoodi ühenduslüli sõbraliku laevavaimu ja sootuks karmima merevaimu vahel. Laev oli kodukolle ja rand kodukihelkond. Meri oli võõras keskkond ja vahekorrad merega muutlikud.
  • Meelsasti esitaksin oma seisukoha mõne lakoonilise võrrandi või valemi kaudu.
  • Ka luule on teaduslik fakt, sest seda on toitnud kogemus.
  • Minevik näib lihtne, ülevaatlik ja terviklik. Nii kallame oma skepsise minevikule kaela, sest ta on ju tumm ja liikumatu, võimetu end kaitsma, ta on meist tarkadest nii palju rumalam, et et teda võib sallida, isegi armastada.
  • Igas kirjutises on rohkem autorit kui kirjeldatavat. Kõike võib lugeda, kõike peab dešifreerima.
  • “Kes kooleb, see kodu lääb,” öeldi Tarvastus. “Nad ei ole kunagi eriti kurvad mõne sugulase surma pärast,” kinnitas Hupel veel 1777. aastal.
  • Koraani definitsiooni järgi algab öö hetkest, mil ei saa enam musta niiti eraldada valgest.
  • Sümboli ja realiteedi piir oli muiste üsna ähmane ja sageli kaduvväike. Jahile minnes võisid ürghärja liivale joonistada ja kujutise odaga läbi torgata: loom oli juba tapetud, jäi üle veel üksnes ta üles leida. Niisamuti võrdus sõnaline sümbol realiteediga. Piisas sõna valjusti hääldamisest, et soovimatut nähtust esile kutsuda.
  • Vahel muutuvad ajad kiiremini kui inimesed ja see on mõru kogemus.
  • Tähed juhtisid laeva ja tähele saama tähendas pärale jõudmist. Selleks tuli kurss tähele panna, kindla tähe peale suunata.
  • Põhja-Eestis valmistatud hõbeehted jõudsid Inglismaale, Kirde-Soome, Norra põhjarannikule. See oli seppade suur aeg, kui eestlaste peamiseks rikkuseks oli saanud teravili. Eesti kujunes kõige põhjapoolsemaks teraviljatootjaks. Kliima tingis vilja kuivatamist rehes. Puudusest sai voorus, sest kuiv vili säilis paremini ja muutus nõutud kaubaks. Revala sadama saatus ei sõltunud transiitkaubanduse tujudest.
  • Üle kahe sajandi vältasid ristisõjad, kuni vastandid sulandusid. Idamaad võtsid omaks Õhtumaa morni sallimatuse, Õhtumaid nakatas Hommikumaa naeratav uudishimu.
  • Ristisõdade määratu rinne õhendas eestlaste ja araablaste saatusi. Vaevalt nad ise sellest kunagi teadlikud olid, kuid nende vastane oli sellest enam kui teadlik.
  • Poeetilised tekstid on hoopis täpsemad, kui esimesel pilgul oskame arvata, nad on teatud mõttes faktid, ajaloo allikad, mis põlvkondade kollektiivses mälus ja loomingus on küll irdunud realiteedist ning sobitunud poeetilise teksti struktuuri. Ent kui neid lahti harutada, siis juhatab niidiots ikka kätte mingi asjaliku ja kombatava informatsiooni.

Kuu kirjutab.

C. B. Reid “Kaart”


Mõtted, tunded, uskumused loovad psüühilise maastiku. Selle paiga loob taju. Näed seda, mida arvad end nägevat. Mõistus on seadistatud otsima tõendeid selle kohta, et võid minevikus kogetut rakendada sellele, mida hetkel näed. Ta paneb tähele ohumärke ja kannatuste võimalusi. Raske on muuta mõtte- ja käitumismalle, mil võis küll olla kaitse eesmärk teatud ajal, kuid mis praegu ei toimi. Mõistus filtreerib välja faktid, mis on uskumustega vastuolus.

Mustrid on korduvad ja tugevnevad. Inimesed kipuvad rändama ühest olukorrast teise unes, eitades oma kannatuste allikat: oma kasutuid uskumusi, mis tekitavad sisemist kaost ja mõjutavad välist reaalsust.

Kaardil on lahinguväljad, puhkepaigad, mäed, ookeanid, vesiliivad, uued territoorimid, mida avastada.

Õpi tegema rahu ükskõik millise maastikuga, kus oled. Mida rohkem püüad põgeneda, seda enam avastad, kuidas sind sinna tagasi tõmmatakse. Võib juhtuda, et praegust maastikku uurides leiad, et polegi midagi, mida peaks sealt pääsemiseks tegema. See muutub ise, sest sa muutud ise. elu ei pea olema raske võitlus.

Reaalsuse vahel, mida vajad, ja selle vahel, kus igatseme elada, on pingelised ja ebasünkroonsed suhted.

Ma lihtsalt eksisteerisin. Ma polnud võimeline kuulma oma hinge häält, mis teadis, kus kodu on ja kuidas sinna jõuda. Jäin ilma suurest osast elust ja võimalustest areneda, end terveks ravida ja tegutseda eesmärgi järgi.

On olemas kaks mina. See “mina”, kes antud maastikku kogeb, ja see “mina”, kes selle toimumist pealt vaatab.

Tunne on palve. Muistsed traditsioonid tuletavad meile meelde, et maailm on peegelpilt sellest, milleks oleme oma elus saanud: mida tunneme oma suhete kohta iseenda, üksteise, jumalaga. Teaduslikult on tõestatud fakt: see, mida me oma kehade sees tunneme, kandub üle kehadest väljaspool olevasse maailma.

Talisman on kirstalli kujul õppetund. Se eon olemas igal emotsionaalselt raskel maastikul. Sa ei pea end samastama kogemusega, mille tõttu talismani ära teenisid. Võid liikuda edasi uute kogemuste juurde ja loobuda vanast identiteedist, säilitada samas julguse ja tarkuse õppetunnid.

..säilita seda, mis sul on, selle asemel, et seda mõttetult pillata.

Asi pole selles, et tunded püsivad lõputult, pigem selles, et te ise tekitate neid kogu aeg juurde. Kas see olukord, millele ma mõtlen, on tõesti tähtis? Kui ei ole mingit välist tõendust, mis annaks mõtetele kuju siin ja praegu, siis peab otsima pääseteed.

..kui jääd oma pähe elama, väldid tegutsemist ja keerulisi emotsioone, mida riskides kogeda võib. Võid vaadata, aga ei saa katsuda. Kõik on miraaž.

Kas kardad külvata seemet kavatsusega, sest kardad, et äkki see ei tärka, või äkki hoopis, et tärkab ja tulemusena ootavad ees raskused ja kohustused?

…põrkamine sama tüüpi keerulise isikuga, raskused käitumisega, mille põhjuseks on madal eneseväärikus, teiste hukkamõistmine, sundteod, millest saad aru, et need pole kasulikud.

…psühholoogilised probleemid, mis tekivad siis, kui ei omanda oma õppetundi, sest valu on nii suur, et põgened sellelt maastikult.

“Vaata ette, siin on ohtlik territoorium.”

“Mulle tundus alati, et olen pressitud mingisse vormi, kus pole minu õige koht. Nägin vaeva, et täita inimeste ootusi minu suhtes, kuid mida rohkem pingutasin, seda puudulikumana end tundsin.”

Sa ei ole oma minevikukogemused. Sa kaasad need oma olemusse, kuid seejärel astud millessegi uude, su kogemused ei määratle sind, seepärast pole vaja, et see “üle elanu” ohvri identiteet sinu ees ruumi astuks.

..ilmselt polnud need sõprussuhted kunagi olnud siirad ja ma ei suutnud seda valusat tõde tunnistada.

Turvatunne tekib siis, kui avad end uutele ideedele ja ei karda muutust; oleme õnnelikud ja tajume eesmärgistatust, kui usume, et saame teiste elusid muuta; armastus annab meile oma koha ja turvalisuse, mis lubab riskida ja olla oma elus loominguline.

Vältiv käitumine on reegliks ja kõik on kurnatud pingutustest, mida nõuab kõndimine munakoortel püüdes neid mitte purustada.

Vana-Roomas oli nii, et kui otsisite vastust mõnele painavale küsimusele, siis palusite jumalatelt märki, seejärel läksite turuplatsile ja kuulasite. Kindlasti lausus juhuslik mööduja just need sõnad, mida pididki kuulma, mis moodustasid märgi.

Kohtusin inimesega, kellega mul oligi määratud kohtuda. Kõik teod oleksid toonud mind sellesse punkti – isegi siis, kui üks oleks olnud kohtumispaigaks kahele armastajale, kes toovad teineteisele rõõmu, ning teine väärkohtlemise ja hävingu kohtumispaik.

Kui avaneb võimalus võtta taas ühendust mineviku kaardimuutjaga, siis ära ürita uuesti luua erilist hetke, mis on juba ammu möödas. Hinda privileegi, et su elus on olnud maagiline kaardimuutja, ja privileegi, et sul on olnud võimalus olla ise see kellegi teise jaoks.

Raamatututvustus.