Tag Archives: psühholoogia

Atul Gawande “Surelikkus: meditsiinist ja sellest, mis on tegelikult oluline”


surelikkus-meditsiinist-ja-sellest-mis-on-tegelikult-oluline

  • Me sõltume oma elus paratamatult teistest ning paljud jõud ja olud ei ole meie kontrolli all. Rohkem vabadust tundub parem kui vähem vabadust. Aga mille jaoks. Vabaduse hulk, mis sul on, ei näita sinu elu väärtust. Nagu ohutus, nii on ka autonoomsus lõppkokkuvõttes tühi ja isegi ennasthävitav.
  • “Ma ei muretse tuleviku pärast,” ütles Lou. “Jaapanlastel on sõna “karma”. See tähendab – kui see juhtub, siis ma ei saa selle peatamiseks midgai teha. Ma tean, et mu aeg on piiratud. Ja mis siis sellest? Mulle on aega päris palju jagunud.”
  • Tõsise haigusega inimestel on muud prioriteedid kui lihtsalt elu pikendamine. /…/ tähtsaimad asjad on kannatuste leevendamine, suhete tugevdamine, teadvelolek, soov mitte jääda koormaks, ning saavutada tunne, et elule sai korralikult joon alla tõmmatud.
  • …ainus viga, mida arstid näivad kartvat, on see, et nad teevad liiga vähe. Enamus ei teadvusta endale, et sama hirmsaid vigu võib teha ka teises suunas – liiga palju tehes võib inimese elu samamoodi laastada.
  • Vapper võib olla ka tulevikku täpselt teadmata. Ja enamasti tulebki olla vapper seda teadmata.
  • Inimestel paistis olevat kaks erinevat mina: kogev mina, kes keskendub igal hetkel täielikult selle hetke tajumisele, ja mäletav mina, kes lähtub oma hilisemas hinnangus sisuliselt ainult kahest ajahetkest – kõige hullemast hetkest ja kõige viimasest hetkest.
  • Inimesed ei hinda lõpuperioodil oma elu pelgalt kõigi hetkede keskmise alusel – lõppude lõpuks ei toimu enamikel hetkedel midagi erilist, või siis inimene hoopis magab.
  • Pealtnäha õnnelik elu võib olla tühi. Pealtnäha raske elu võib olla pühendatud mingile suurele eesmärgile.
  • Me ei suuda enam filosoofilises plaanis hästi vahet teha õigusel lõpetada elu kunstlikult pikendav meditsiiniline sekkumine ja õigusel ise otsustada loomulike sisemiste protsesside peatamise üle.
Advertisements

Maaret Kallio “Nõudlikult leebe”


  • Sina oled oma loo, iseenda ja oma olukorra asjatundja. Väljaspoolt ei saa tulla rääkima universaalset tõde inimese keerulisest meelest, imelisest elust või mitmekülgsetest suhetest, sest lahendused nende jaoks on sama erinevad, kui nende kogejadki.
  • Superelu ja üliinimlikkus on juba pikemat aega moes olnud.
  • Tööelu nõudlikkus on võtnud uued mõõtmed ja inimesest üritatakse masinlikult üha rohkem välja pigistada.
  • Täiuslikkust taga ajades tõuseb hirm pinnale juba väiksemagi mõra peale. Kui oodata endalt täiuslikke sooritusi, kaunite päevade rivi ja alatist õnnestumist, aetakse end samal ajal nii kitsasse nurka, et liikumiseks ei jää ruumi ja see lakkab sootuks.
  • Et hea elu oleks võimalik, on vaja oskust taluda valu, suutlikkust maadelda muredega, ja ka oskust võimendada head. /…/ Kui soovitakse head elu, tuleb julgeda kogeda ka kannatust ja valu.
  • /…/ tuleb pigem õppida targasti leppima, alla andmata, aga paindudes.
  • End hästi tundva inimese vundament on enese tundmises ja tõelise elu tunnustamises.
  • Raevukas vastuseis, tõrjumine ja ohtudega võitlemine viivad tohutult eneriat ja tsementeerivad meele paigale. Vastupunniv meel üritab sunni jõul vabaneda sellest, mis vajaks kohanemist ja kaastunnet.

Melody Beattie “Kaassõltuvusest vabaks”


kaas

  • Kaassõltlane on inimene, kes on lasknud teise inimese käitumisel end mõjutada ja kes on pühendunud sellele, et teise inimese käitumist oma kontrolli alla saada. /…/ Veider keskendumine teisele inimesele, mis toob kaasa iseenda hülgamise, suhtlemisraskused, probleemid lähisuhetes, kestva tormamise läbi leinaprotsessi.
  • Kaassõltuvus on sõltuvus inimestest – nende käitumisest, tujudest, haigusest, heaolust, armastusest. Tundub, et neile võib alati kindel olla, kuid tegelikult on nad ise sõltuvad. Nad näivad tugevad, kuid on abitud. Tundub, et nende käitumine on võimutsev, kuid tegelikult lasevad nad asjaoludel ennast suunata.
  • Pikapeale hakkab meis kasvama teadmine, et kõik on hästi, sest näeme, kuidas kõige imelikumad (valusamad) asjad lõpevad hästi.
  • Liiga suur vajadus inimeste järgi võib tekitada probleeme.
  • Ära jäta tähelepanuta ennast, oma vajadusi, soove, tundeid, elu ja muud, millest sa koos seisad. Otsusta olla alati iseendale toeks.
  • Võime õppida elada ka lahendamata küsimustega.
  • Austada iseolekut tähendab olla armunud omaenda ellu, olla armunud oma võimalustesse areneda ja kasvada ning tunda rõõmu, olla armunud inimliku olemuse võimaluste avastamise ja uurimise protsessi.
  • Kui on õige aeg midagi teha, küll me siis seda teame. Kui on aeg, et midagi juhtuks, küll ta siis juhtub.
  • Suhtlemises pole midagi salapärast. Öeldud sõnad peegeldavad meie olemust.
  • Pole mingeid reegleid, keda tohib armastada ja kellega läbi käia. Me võime armastada seda, keda armastame ja keda tahame armastada.
  • Meil on õigus eeldada head ja et meiega hästi käitutakse. Kui me seda järjekindlalt eeldame, siis ilmselt saamegi kogeda rohkem head ja meisse suhtutakse hästi.
  • Me oleme siin selleks, et elada nii kaua, kuni oleme elus ja igaühele meist on elamiseks antud tema elu.

 

Sue Johnson “Armastuse tähendus”


armastuse tähendus_kaas.indd

  • Kindel seotus on stardiplatvorm, kust minna avastama tundmatut ja inimesena areneda. Raske on olla avatud uutele kogemustele, kui tähelepanu ja energia on haaratud murest turvalisuse pärast. Palju kergem on siis, kui teame, et meil on kindel seljatagune. Nõnda kindlustatult pakatame enesekindlusest ja oleme võimelised tegelema uute väljakutsetega. /…/ See on irooniline paradoks: sõltuvus muudab meid iseseisvamaks.
  • Armastuse sidemed on meie sünniõigus ja suurim ressurss. Need sidemed on jõu ja rõõmu esmased allikad.
  • Õnnelike suhete tuumas valitseb aga sügav usk, et partnerid lähevad teineteisele korda ja et teine inimene reageerib vajadusel usaldusväärselt. Turvaline armastus on vastastikustele emotsionaalsetele signaalidele avatud kanal. Armastus on pidev protsess, milles häälestutakse samale lainele, saadakse ühendus, oodatakse märke ja loetakse neid valesti, kaotatakse ja taastatakse ühendus ning leitakse sügavam ühendus. See on kokkusaamise ja eemaldumise ning teineteise taasleidmise tants, minut minuti järel, päevast päeva.
  • Katkendlikud suhted vanemate või asendushooldajatega võivad halvata noorte emotsionaalse ja sotsiaalse arengu, tekitades võõrandumist ja viha.
  • Vastastikuse sügava sideme teke on inimese kui liigi esmane ülesanne. Bowlby järgi on elu parimal juhul oma põhiolemuselt rida rännakuid suhte turvalisusest välja suurde tundmatusse maailma.
  • Neil, kes on õnnelikud isegi üksinda olles, peab kindlasti olema rikas sisemaailm, mis on tulvil pildikesi kiindumusobjektidest.
  • Sõnad korrastavad emotsioone ja mõtteid, teevad need käegakatsutavaks ja toimivamaks.
  • Emotsioonid pole ära teeninud, et neid “intellektiga” vastandatakse. Emotsioonid ise ongi intellekti kõrgeim korrastatus.
  • Et õppida armastama ja olla armastatud, tuleb tegelikult õppida häälestumist emotsioonidele nii, et teaksime mida me oma partnerilt vajame, ning avaldada neid soove avatult, viisil, mis äratab teises inimeses sümpaatiat ja toetamise soovi. Kui see toetus aitab meil emotsioone tasakaalustada, oskame häälestuda oma kaaslase vajadustega samale lainele.
  • Meil tuleb enne enda sees teatud määral rahu ja turvatunnet leida, et suudaksime olla tundlikud ja hoolitsevad teiste suhtes.
  • Võib-olla ei ole tema aju, nii nagu lastekodusse pandud mustlasorbudel, lõplikult välja arendanud neid närviradu, mis võimaldaksid jääda hetke ja olla naise suhtes empaatiline. Võib-olla on see lihtsalt hirm, mis sunnib meid endale keskenduma, blokeerib tähelepanu teiste suhtes ja takistab neilt tulevate signaalide tõlgendamist. Võib-olla on Pete, kes pole iial kogenud turvalist kiindumust, muutunud ülitundlikuks ohu suhtes ning kujundanud endas välja ainult saamatud viisid, kuidas kiindumusega seotud hirmusid vaigistada. Sellised hirmu ja kaotuse närvirajad olid tal kõige sügavamad ja hõlpsalt läbitavad. Tema peegelneuronid ei ole tippvormis.
  • Sotsiaalne suhtlemine on keeruline malemäng: meil tuleb ette näha nii teiste tegevusi kui meie enda tegevuse mõju neile ning selleks on vaja palju ajujõudu.
  • Vältiva kiindumusstiiliga inimestel pole õieti emotsionaalset vundamenti, millele midagi ehitada.
  • Turvaliselt kiindunud partnerite jaoks võib see põnevus kesta lõpmatult. See põnevus ei ole pöörase armumisega kaasnev plahvatav iha, vaid sügavam elevus, mis võrsub kellegi tundmisest läbi ja lõhki.
  • Armastus ei sure kunagi loomulikku surma.
  • Ainult filmides järgneb ühele asjakohasele pilgule etteennustavalt teine ning üks põgus puudutus kutsub esile teise poole viimistletult ajastatud žesti.
  • Kui muudame oma armastussuhet, muudame sellega oma aju ja lõppkokkuvõttes maailma.

Turvalise sideme elemendid:

  1. Ligipääsetavus – sina pöörad oma tähelepanu mulle ja oled avatud sellele, mida mul on öelda.
  2. Tundlikkus – sa aktsepteerid minu vajadusi ja hirme ning pakud lohutust ja hoolimist.
  3. Pühendunud seotus – sa oled emotsionaalselt kohal, süvenenud, minust haaratud.

Jay Carter “Vastikud inimesed”


vastik

  • Kui ma aru sain, kui palju mind oli aja jooksul alavääristatud, sattusin ma raevu. Mul kulus kuid, et see viha endas maandada. Ma kirjutasin alavääristajate kohta väga palju negatiivset. Käisin tervisejooksu tegemas. Ma ostsin poksikoti. Raiusin vihaga puid. Üksinda oma autos olles röökisin ma roppusi. Ma jagasin oma kirjutisi inimestele, et nad nõustuksid minuga, kui kohutavad alavääristajad on.  Ma vihkasin neid. Ma tahtsin neile kätte maksta.
  • Alavääristatavad on selle probleemi eest sama vastutavad kui need, kes alavääristavad. Iga inimese kohustus on õppida selliseid rünnakuid ära tundma ja kahjutuks tegema.
  • ..tungivalt soovitan suhte taaselustamist, kui see vähegi võimalik on. Inimesed, kes suudavad käituda tõeliste kuraditena, suudavad harilikult olla ka äärmiselt toredad.
  • Suure egoga laps usub, et tema on kõige tähtsam ja kogu maailm pöörleb tema ümber. Madala enesehinnanguga laps arvab, et ta on väike hunnik prahti… mille ümber kogu maailm pöörleb.
  • Vaikse loomuse ja allasurutud loomuse vahel on oluline vahe.
  • Üks hävitavamaid tegusid, mida teisele inimesele teha saad, on hävitada temas jumala antud võime suhelda.
  • Kui sa tuvastad alavääristaja, kas mõne oma lähedase või iseenda, näita üles kaastunnet. See vaene inimene on kas põrgus või teel sinna.

Inna Segal “Heaolu saladused”


segal

  • “Ma tundsin sellist õnne- ja turvatunnet, mida ei ole varem kogenud. Mul on kindel teadmine, et kohtasin osa endast, mis oli pikka aega puudunud. See oli kergendus, nagu oleksin lõpuks tervik, nüüdsest peale teame, et oleme alati teineteise jaoks olemas. Nüüd ma võin puhata ja alateadlikud otsingud lõpetada.”
  • Iga kord, kui kohtan inimest, kellega mul on hingeside, tunnen, nagu oleks mind kutsutud kõige suuremale peole maa peal. Ma olen väga tänulik teades, et ma ei ole üksi ja maa peal liigub ringi palju hämmastavaid hingi, kellega oma elu jagada.

Mõttekoht

Susan Jeffers “Tunne elust mõnu”


20160605_191757

  • Minus on mõõde, mida ma varem polnud kogenud ega uurinud.
  • Peale argielu melodraamas osalemise on ka teisi võimalusi elus kaasa lüüa.
  • Suurema osa ajast sumame udus ja raskuses, mõistmata, et meil tuleks ainult õppida tõusma pilvedest kõrgemale.
  • Madalam mina on see osa meist, mis ei hiilga just hea kasvatusega ning mis leiab, et ainus võimalus ellu jääda on teiste tunnetest mitte hoolida.
  • Kui redel oleks õige seina najal, tunneksime end pärast iga astutud sammu rõõmsamana, rahulolevamana, õnnelikumana, helgemana.
  • Me pole lihtsalt masinad, mis püüavad oma sihtpunkti jõuda. Me oleme südamed ja hinged, mis iga päeva igal ajahetkel on võbelevalt seotud kõigi ja kõigega meie ümber.
  • Kui me suudaksime treenida seda lihast, mis tõstab meid meie kõrgema minani, leiaksime, et meie vägi tuleb meisse tagasi, ning elu ei tunduks enam sellise rabelemisena.
  • Kuhu sa tahad, et ma läheksin? Mida sa tahad, et ma teeksin? Mida sa tahad, et ma ütleksin ja kellele?
  • Tegelikult on nii, et päriselt elus olla tähendab palju valu.
  • Otsekui oleksin ma hoidnud sõrme kaitsetammis oleva augu ees, püüdes hoida tagasi minus peituvate pisarate tulva.
  • Rahuldus elust tuleb ainult seotusest praeguse hetkega.
  • Ülbust on väga raske taluda, olgu siis tegemist teiste või meie enese ülbusega.
  • “Te ei pea oma toast lahkuma. Istuge edasi oma laua taga ja kuulake. Ärge isegi kuulake, vaid lihtsalt oodake. Ärge ka oodake, olge üsna vaikselt ja üksi. Maailm annab end vabatahtlikult teile kätte, sel pole muud valikult kui vaimustunult teie jalge ette veereda.” – Kafka
  • On inimesi, kes pärast ruumi sisenemist kaovad märkamatult rahva hulka; nende chi on kokku tõmbunud. Teised plingivad eredalt, nende chi ulatub kaugele. /…/ Inimene ei pea olema müürilill, kui ta seda ei taha. Ta võib õppida levitama oma chi’d ja tõmmata magnetina ligi ükskõik keda selles ruumis.
  • Ükskõik, kuidas sind vastu võetakse, kinnita endale, et oled väärt inimene, kellel on maailmale palju pakkuda.
  • Tsentris püsides tunneme, et meie juured on kindlalt meie enda väikeses universumis. See vabastab meid alalisest vajadusest siduda end kellegi teise universumiga.
  • Peab ainult märkama seda hetke, mil on aeg end uuesti kokku võtta ja seda uuesti ja uuesti ja uuesti.
  • Korja üles see, mis on sulle eluliselt vajalik.