Tag Archives: Paloheimo

Martti Paloheimo “Lapsepõlve mõjud”


Ma olen kurb selle pärast, et loendamatute inimeste võimalused rikkaks ja kasulikuks eluks on juba algusest saadik väärkohtlemise tõttu rikutud. Neist pole saanud selliseid inimesi, kelleks nad oleksid muidu võinud saada.

.

Armastus kas on – või on see nii peidus, et seda pole näha – või pole seda üldse.

.

Vanematel ei saa olla jäiku ja juba eelnevalt välja kujunenud ootusi selle suhtes, millist last nad soovivad. Nagu päris hästi teada, puudutab see märkus praktikas eelkõige lapse sugu ehk seda, kas laps on poiss või tüdruk. Või veidi teisiti öeldes: kas ta võib olla tüdruk.

.

Olen kuulnud, kui meeletult ükskutena võivad noored end oma kodudes tunda.

.

Ta oli kord ühelt noorelt soomlasest tüdrukult küsinud, mida ta tundis, kui ta esimest korda heroiini proovis. Tüdruk oli vastanud: “Oli nii, nagu oleks minu ellu tulnud armastus.”

.

“Minu ümber on kui jäine lagendik, olen keset seda täiesti üksi. Seal kaugemal on teisi, kuid ma ei kuulu nende hulka.”

.

Vanematega suhete katkestamine paljastab lõplikult tõe: mingit ehtsat armastavat suhet pole kunagi olnudki.

.

Parem on sattuda vastamisi üle jõu käiva valuga ja sattuda ravile, kui elada koos pideva valuga poolikut elu kuni surmani.

.

“In effect, I do feel that I am a satellite wandering in the darkness of space without any orbit or purpose. I am tormented by what I can only describe as existential angst.”

.

Psüühilistes haigestumistes väljendub inimese kaasasündinud üksindus lugematutel viisidel. Veelgi enam: see paistab olevat tuttav igale inimesele, mõnele küll ainult kerge aimusena ja aeg-ajalt. Teisel tundub see täitvat kogu ta elu. Sellisel inimesel on raske olla õnnelik. Nad kirjeldavad oma elamise tunnet nõnda: “Kõikehaarav tühjus, üksindus, miski ei tundu mitte kuidagi, millestki ei saa kinni, kusagil ei ole turvaline, keegi ei kuula, keegi ei hooli ega mõista. Minu jaoks ei ole kusagil kohta ning ma ei kuulu end kuuluvat kellelegi.”

.

“Minus on midagi puudu, olen mingil kombel abitu, kaitsetu, teiste poolt tallatav. Ma ei kontrolli oma elu, vaid mingid seletamatud hirmud, eelarvamused ja sundmõtted mõjutavad mu otsustusi. Tean, et nii mõnedki asjad võiksid olla teisiti, kuid ma ei saa selles suhtes midagi ette võtta. Tunnen, et ma pole oma elus saavutanud seda, mida olen lootnud ja kuhu oleksin soovinud pürgida.”

.

9/10.

Advertisements