Sildiarhiiv: sport

Kobe Bryant “Mamba mõtteviis”


mamba-motteviis_eriline

  • Mulle meeldis väga see tunne, mis mind valdas, kui ma palli käte vahel hoidsin. Olin pallist nii sisse võetud, et tegelikult ei tahtnudki seda põrgatada ega sellega midagi teha, kuna ma ei tahtnud ära rikkuda palli krobelist, täiuslike vagudega nahkpinda. Ma ei tahtnud mind haaranud tunnet ära rikkuda.
  • Ma ei kartnud mööda visata, kehva muljet jätta ega endale häbi teha. Sest pidasin alati silmas lõpptulemust ja mõtlesin pikemas perspektiivis. Keskendusin faktile, et pean millegi uue omandamiseks seda kõigepealt katsetama, ning kui olin selle omandanud, oli mu arsenalis uus relv. Kui selle hinnaks olid raske töö ja mõned ebaõnnestunud visked, polnud mul selle vastu midagi.
  • Mul oli pidev iha ja kihk areneda ja olla parim. Ma ei vajanud enda motiveerimiseks kunagi mingit välist jõudu.
  • Asja tuum on endale teadvustada, kuidas sa end parasjagu tunned ja kuidas sa tegelikult peaksid end tundma. Kõige aluseks on teadlikkus.
  • Sirgjoont mööda kõndides sa meisterlikkust ei saavuta.
  • Mamba mõtteviis ei keskendu mitte tulemuse tagaajamisele, vaid pigem protsessile, kuidas selle tulemuseni jõuda. See keskendub teekonnale ja põhimõtetele. Se eon elulaad.
  • Ma ei tundnud endal kunagi mingit survet. Ma teadsin, mida tahan saavutada ja teadsin, kui palju tööd nende eesmärkide täitmiseks vaja läheb. Tegin siis vajaliku töö ära ja uskusin sellesse. Pealegi olid sihid, mida ma endale seadsin, kõrgemad nendest, milleni jõudmist ootasid minult teised.

Petter Northug “Minu lugu”


pn

  • Ma ei tea, miks võitmine minu jaoks nii tähtis oli. Võib-olla sellepärast, et ma ei olnud seda kunagi kogenud.
  • Valik oli alati minu, aga kui ma tahtsin saada parimaks, pidin ma ka vastavalt elama. “See, millest sa praegu loobud ja mida ohverdad,” oli tal kombeks öelda, “saad sa kümnekordselt tagasi.
  • Sa ei harju mitte kunagi täielikult valuga, aga kui sa tahad olla parim, pead sa tundma seda nii tihti, et õpiksid aru saama, kuidas see töötab. Sa pead tundma valu erinevaid kihte ja faase ja seda, kuidas nendega kõige paremini toime tulla.
  • Kui kehal pole enam midagi anda, siis võtab pea juhtimise üle. Viimased kaks kilomeetrit viib pea keha edasi. Kuni ma jõuan punktini, kus ma murran valust läbi, kus valu lahkub peast ja kehast ja asub praktiliselt minust väljapoole. Kus valu on nii intensiivne, et ma peaaegu et ei tunnegi seda enam. See on siis, kui ma end teistest lahti rebin.
  • Kõige tähtsam, mis minuga juhtuda sai, oli see, et ma algusaastatel nii palju kaotasin. See tegi alguse raskemaks, see pani kannatuse proovile. /…/ Kui alustad vastutuult, siis õpid tegema rohkem tööd kui teised, et eesmärgini jõuda. Sa õpid distsipliini tähtsust. Sa õpid olema struktureeritud ja analüütiline. Sul pole teist valikut. See on ainus viis õnnestuda. Ja kui sa seda teed, siis saad kindluse, mis jääb sügavale sinu sisse. Sest sa tead, et see on sinu enese jõupingutus, mis on sind eesmärgini viinud.
  • Kuna mul ei olnud kellegagi mängida, lõin ma endale oma väikese maailma. Ma unistasin millegi saavutamisest. Et õnnestuda milleski suures. Ja needsamad fantaasiad võtsin ma spordimaailma kaasa. Nägin neid treeningul silme ees.

Peatükk Petter Northugi raamatust