Merit Raju, Helina Kärgenberg “Sõnadest tähtsam”


9789949913633.jpg

  • Teadlik suhtlemine on nagu uue keele õppimine. See on nagu võõrkeel, mida alguses veerid, üritad sõnu meelde jätta, seejärel läheb paremaks ja paremaks, siis arvad, et juba oskad, kuid selgub, et ikkagi ei oska. Vahel läheb grammatiliselt valesti. Ja üle kahe tunni ei jaksa uues keeles suhelda, pead vahepeal puhkama või “emakeelele” – lohakamale ja end vähem jälgivale vestlusele üle minema.
  • Sõnal (ka mõeldud sõnal) on oma energia ja vägi.
  • Suhtlemist muudab keerukamaks see, et kasutame ENDA kujundatud keelt ja ise õpitud “sõnastikku”, mis ei ühti täielikult mitte kellegi teise omaga.
  • Me oleme väga keerukad olevused. Me pole faksid ega telefonide tekstisõnumid. Oleme tunded ja mõtted, ego, sisemised häirekellad ja salajased unistused, kiindumused ja keelatud mõtted, uitmõtted, mälestused, arvamused enda, teiste ja elu kohta.
  • Võimalik, et kõige suurem osa elu raiskamisest toimub vale suhtlemise tõttu. Kui kasutame valesid sõnu valel ajal ja valel viisil, võib see elust välja imeda kogu rõõmu. Inimesed, kes ei valda suhtlemiskunsti, kannatavad oma elus väga palju ja jäävad just oma oskamatuse tõttu tihti ilma kõige võimsamast elurõõmu allikast.
  • Sageli kujuneb meil juba lapsepõlves kindel mulje ja arvamus oma vanematest ning nendel omakorda meist. Aastate jooksul see muutub, läbib erinevaid faase ning jõuab loodetavasti iga aastaga küpsema ja terviklikuma tunnetuse ja arusaamiseni.
  • On oluline märgata, mida ma tegelikult tunnen. Ja kui see on selge, siis rääkida oma tunnetest, mitte neid välja elada. Kui seda regulaarselt harjutada, kaob vajadus väljendada end käitumisega ja otsida asendustegevusi läheduse vältimiseks.
  • Kehtestav käitumisviis on enda eest väljaastumine nii, et teise õigusi ei rikuta, teist ei halvustata ega ka poputata liigselt. See on oskus väljendada oma tundeid nii, et teisest üle ei sõidetaks. Liigset kehtestajat ei ole tegelikult olemas. /…/ Inimesed ei oska sageli kehtestavalt käituda põhjusel, et nad pole seda õppinud. Enesekehtestamist takistavad ka isikuomadused nagu häbelikkus, kinnisus, allasurutus, madal enesehinnang ja puudulik suhtlemisoskus.
  • Ma pabistan, et minnes tülitsemise tunnelisse, ei välju me enam kunagi selle teisest otsast. Ma kardan asju otse välja öelda ja tunnen hirmu lukku jääda. Kinni sellesse piinarikkasse tülitunnelisse, mis paistab hukatuslik.
  • On täiesti lootusetu soovida olla kellegi teise sarnane ja mõttetu karistada end hävitavate mõtetega selle eest, et oleme hoopis ainult iseenda moodi.
  • “Aga miks ma arvan, et ei tea?” Kas ka tõepoolest ei tea või arvan lihtsalt, et ma ei tea või pelgan välja öelda oma arvamust, sest kardan eksida või haiget teha?
  • Laps julgeb oma unistuste eest seista. Asi ei olegi julgemises, vaid see on lihtsalt kõige loomulikum käitumine, kui miski on nii tähtis.
  • Võid näiteks kirjutada kogemustest, ideedest, tähelepanekutest või tunnetest. Kõigest ükshaaval või läbisegi.
  • Teadlikkus inimeses on n-ö mentaalne selgus. /…/ See on seisund, mis võimaldab näha olukorda neutraalselt ja ilma emotsioonideta ja võimalikult vähese alateadvuse sekkumisega. Teadlikel inimestel on selleks mingi igapäevane praktika.
  • Rääkides alateadvuse mustritest ja filtritest me isegi EI TEA, palju meil neid on, millised need on ja mida mõjutavad.

Marko Matvere “Meri ja kuked”


9789949926770.jpg

  • Maa on lähedal – 80 miili! Miskid tähistet püünised on meres, delfiine näidatakse üle pika aja ja lõpuks siis see opakatest pääsupaar. Mõlemad on üsna küpsed. Istuvad kajutiluugi serval meie lähedal. Ei oska paraku nende sool vahet teha, aga üks teeb ilmselgelt teisele etteheiteid, taob nokaga ja säutsub. Süüdistab ja näägutab. Umbes nii, et: “Sina tassisid mind siia! Tee nüüd midagi! Ma ütlesin sulle, ärme lähe nii kaugele. Näed nüüd, kus me oleme! Kuulad sa üldse mind?” Ei tea, kuhu need ullikesed minna plaanisid…

Merit Raju “Leia oma tee”


merit-raju-leia-oma-tee-da5b-4018

  • Teadlik olla tähendab, et sa paned tähele, kuidas ja miks sa seda teed ja mis tunde see sulle annab.
  • Märka oma unistusi, unenägusid, uitmõtteid, juhuseid, märke igapäevaelust, tänavalt, oma mõtteid ja hinnanguid. Meenuta lapsepõlve, mille eest sind kiideti, mis sul endal hästi välja tuli ja mille kohta teadsid tunduvalt rohkem kui täiskasvanud.
  • “On kaks lähenemist rutiinile. Üks, mis räägib rutiinist kui zen’ist, toetavast turvalisest osast elus, ja teine rutiinist kui hävitavast jõust inimesele ja tema hingele. Rutiin, mis on nagu vaigistav uni surmani.”
  • Kahtlusi tekib niikuinii. Mõned neist on vägagi elulised ja hoiavad meid eemale rumaluste tegemisest. Küsimus on selles, kas kahtlused peatavad meid nende loodud hirmus või toetavad oma ratsionaalsuses.
  • Hoia ennast vajaduse eest kõigile meeldida. Kui sa teed asju, mis on sinu endaga kooskõlas, siis sa meeldidki. Osadele. Piisavale osale.
  • Mis on minu tuum? Millises koguses seal mida on?
  • Mida aeg edasi, seda rohkem hakkad ennast usaldama ja nüüd sa juba tead, et saad endaga hakkama ja suudad end ülal pidada.
  • Motivatsiooni tapjad on: ei taha, ei oska, ei viitsi, ei jõua, ei ole aega.
  • Kui sul on palju valikuid, pead endale teadvustama, mille alusel sa valid. Tea, et kui sa kuhjad lubadusi, siis kõik need alustamata või pooleliolevad tööd ja võetud kohustused tekitavad frustratsiooni. Energialeket. Neile kulub su mõtete jõudu. Sinu elujõudu.

Tae Heng “Südame õpetused”


1_1_501474

  • See, kes ei tunne oma meelt, on nagu mahajäetud maja. Igasugused metsloomad ja putukad jalutavad seal vabalt ringi, sisse ja välja, meelitatuna vabast ruumist. Elutormid materdavad sellist maja, kuna ta on kaitsetu ja mahajäetud.
  • Kui võtate osa rituaalidest, teadmata nende mõtet, siis on nende tähtsus väike. Aga kui te mõistate nende eesmärki, siis on see Tee.
  • Keha, kõne ja meel on need kolmnurga kolm nurka, mis annavad inimelule kuju.
  • Kui te koondate oma meele selgelt ilma takistuseta ainult ühele mõttele, siis see, mis te loodate, läheb täide.
  • Elu näib olevat sisuta ja mõtteta. Juhtumised ja asjaolud näivad tujukalt viivat ei kuhugi. Olemasolu ahastus võib teid alla neelata.
  • Tee samm edasi. Iga teekond algab üheainsa sammuga. Ära vaata mägede tippu. Tee üks samm korraga. Jätka õiges suunas. Tulemusena jõuad mäe tippu.
  • Kui joonistad sirkliga ringi, siis pead keskpunkti paigal hoidma, muidu ei tule ringjoon ümmargune. Samamoodi hoia oma meel paigal ja selgelt keskpunktis.
  • Kui midagi on möödas, tühjenda oma meel. Kui asjad on möödas, siis nad on möödas.
  • Ela tavalist elu, ela nii, et su elu oleks mõtlusharjutus.
  • Nii kaua, kui meil on keha, tuleb meil maailma sündmustele näkku vaadata.
  • Kõik teod ja läbielamised on meie oma mõtete, sõnade ja tegude pidevalt valmiv vili ja lõikus. Mõnes mõttes me oleme vaid lõbu ja piina tootvad vabrikud. Inimene on viljalõikaja, kes koristab kõik.
  • Mõtted on väga tähtsad. Neist sõltub iga asi meie praeguses elus ja ka järgmises. Mõtted käsutavad kogu keha.
  • Ärge lükake asju edasi päevast päeva. Tehke väikesed vajalikud tööd kohe praegu.