Tag Archives: Albom

Mitch Albom “Viis inimest, keda kohtad taevas”


350Kõik vanemad kahjustavad oma lapsi. Sinna pole midagi parata. Nagu puhtale ja rikkumata klaasile jäävad ka noorusele külge nende jäljed, kellega ta kokku puutub. Ühed vanemad katavad lapsepõlve plekkidega, teised löövad sellesse mõrad, mõned vähesed lõhuvad lapsepõlve väikesteks teravateks kildudeks, mida ei saa enam parandada.

.

Hinne 6/10.

Advertisements

Mitch Albom “Teisipäevad Morrie’ga”


196Vana professor andis oma elu viimaseid õppetunde kord nädalas omaenda majas. Need leidsid aset kabinetis akna all, millel seisis väike toakask, kes oma roosasid õielehti hiljukesi maha poetas. Tunnid toimusid teisipäeviti ja algasid pärast hommikueinet. Õppeaineks oli “Elu mõte”. Õpetus põhines kogemustel.

.

Elu on jada, mis koosneb edasi-tagasi liikumisest. Sina tahad teha ühte asja, kuid pead tegema midagi muud. Miski teeb sulle haiget, kuigi sa tead, et ei tohiks teha. Teatud asju võtad sa iseenesestmõistetavana, kuigi tead, et ei tohiks võtta iseenesestmõistetavana. Vastandite omavaheline rebimine on, nagu hoiaks keegi kummipaela pingul. Ja suurem osa meist elab kusagil keskel.

.

Kultuur, milles me elame, ei kasvata inimestes rahulolu iseendaga. Ja selleks peab üsna tugev olema, et öelda: kui kultuur ei sobi, siis ära võta seda vastu.

.

Nii paljud inimesed elavad mõttetut elu. Nad on nagu pooleldi unes, isegi siis, kui nad enda arvates tähtsaid asju teevad.

.

Ta küsis ajalehestreigi kohta ja täiesti põhjendatult ei saanud ta aru, miks mõlemad pooled lihtsalt omavahel ei rääkinud ja probleeme ära ei lahendanud. Mina ütlesin talle, et kõik ei ole sama targad kui tema.

.

Osa minust kardab kooli lõpetada. Osa minust tahab meeleheitlikult ära minna. Vastandite omavaheline rebimine. Ma vaatan oma lõputööd lugevat Morrie’t ja mõtlen endamisi, milline see maailm seal väljas küll olla võib.

.

Kui mul on siin sõbrad ja muud inimesed, siis olen ma väga lõbusas meeleolus. Armastusel põhinevad suhted hoiavad mind püsti.

.

Kui inimene kord ära õpib, kuidas surra, saab ta teada, kuidas elada.

.

Tõsiasi on, et pole teist sellist tuge ega kindlat pinda, millele inimesed tänapäeval toetuda saaks, kui seda on perekond. See on mulle haiguse ajal täiesti selgeks saanud. Kui inimesel pole seda toetust ja armastust ja hoolimist ja tähelepanu, mida ta perekonnalt saab, pole tal suurt midagi.

.

Kui sa oma tundeid tagasi hoiad – kui sa ei lase endal neid lõpuni läbi elada -, siis ei saa sa kunagi neist lahti, sest sa oled kartmisega liialt ametis. Sa kardad valu, sa kardad kurbust. Sa oled hirmul haavatavuse pärast, mis armastusega kaasas käib. Kuid viskudes neisse tunnetesse, lubades endal neisse põhjalikult, üle pea sukelduda, koged sa neid tervenisti ja täielikult. Siis sa tead, mis on valu. Siis sa tead, mis on armastus. Siis sa tead, mis on südamevalu.

.

Sama lugu on üksindusega: sa lased end vabaks, lased pisarail voolata, tunnetad seda viimseni, kuid lõpptulemusena võid öelda: Hea küll, see oli minu hetk üksildusega. Ma ei karda end üksildasena tunda, aga nüüd panen ma selle üksilduse kõrvale ja tean, et maailmas on ka teisi tundeid, ja ma tahan neid samamoodi kogeda.

.

Kõik inimolendid tahavad tunda, et nad tähendavad midagi.

.

Ma tean, missugune häda noor olemine olla võib, nii et ärge tulge mulle rääkima, et see on nii vägev. Kõik need lapsed, kes tulid minu juurde oma heitlustega, oma vaenudega, murega, et miski ei klapi absoluutselt, tundega, et elu on nii hull, et peaks end ära tapma.. Ja kõigile neile hädadele lisaks ei ole noored isegi mitte targad. Nad taipavad elust õige vähe. Kes tahaks elada, päevast päeva, tegelikult aru saamata, mis õieti toimub?

.

Kui sa püüad kõrgemal astmel inimestele muljet avaldada, siis unusta see ära. Nad vaatavad sinu peale niikuinii ülevalt alla. Ja kui sa püüad all olevatele muljet avaldada, siis võid selle ka unustada. Nad hakkavad sind ainult kadestama. Staatus ei vii sind kuhugi.

.

Tee selliseid asju, mis tulevad südamest. Kui sa seda teed, pole sa rahulolematu ega kade, sa ei igatse kellegi teise asju. Vastupidi, sind rabab see kõik, mis sa vastu saad.

.

Ükskõik, kus sa ka ei ela, kõige suurem puudus inimolendite juures on nende lühinägelikkus. Me ei näe, kelleks me võiksime saada. Me peaksime analüüsima oma võimalusi ja saama selleks, milleks meil on eeldusi.

.

Meil kõigil on sama algus – sünd – ja meil kõigil on sama lõpp – surm. Kui erinevad me siis ikka olla saame?

.

Ehita oma väike ühiskond nendest, keda sa armastad ja kes sind armastavad.

.

Ära lase lahti liiga vara, aga ära ka liiga kaua küljes ripu.

.

Armastus on see, kui sa oled kellegi teise olukorra pärast sama palju mures kui enda oma pärast.

.

On teil kunagi olnud tõelist õpetajat? Sellist, kes näeb teis lihvimata, kuid väärtuslikku kalliskivi, mis tarkuse läbi uhkelt särama lööb.

.

8/10.