Tui Hirv “Minu Reykjavik”


rey

  • “Ma muudkui joonistan ja joonistan ja lasen vaimu vabaks. Siis ma valin välja joonistuse, milles ma näen teatud energiat, pinget, mis mulle huvi pakub ja millel on sisemine keel, mida ma alateadlikult otsin. See tuleb just siis esile, kui ma niimoodi kohmakalt joonistan. Ma ei näitaks elu sees neid joonistusi näitustel, kuigi mõned teevad ka seda. Kui ma siis seda energialiiki taga otsin, vaatan ma neid joonistusi uuesti. Ma näen, kui vaba ma seal olen.” /…/ “Mulle meeldib olla argine, kehalt kulunud, aga ajada oma asja kuldses ümbrises.”

Liina Ravneet Elvik “Kundalini jooga”


Joogaraamat_kaas.indd

  • Võib juhtuda, et intellektuaalsed meeleseiklused lükkavad meid hoopis kehast eemale ja hingest kaugemale. Liigume tunnetuselt teadmisele. Aga meil on vaja mõlemat, teadmist ja kogemust, sest teadmised saavad tõeliseks tarkuseks vaid südame ja olemuse kaudu. Ainult isiklik kogemus suudab hoida ja toetada. Kui sa koged oma tõde ja tegutsed sellest lähtuvalt, ei suuda ükski vägi siin maal sind teelt kõrvale kallutada.
  • Palju lihtsam on minna erakuna metsa elama või koopasse mediteerima. Tõelised proovikivid ja õppetunnid on hoopis ühiskonnas elades. Inimsuhetes. Perekond, töö ja igapäevaelu pakuvad igas hetkes keerukaid olukordi ja egosirutusi, milleni jõudmiseks läheks eraldatuses palju kauem.
  • Kindel surfilaud on neutraalne meel. Seda hooldades ja regulaarselt tugevamaks muutes on elus kõik võimalik. Ükskõik kui kõrge on parasjagu lainehari või kui sügav kuristik, neutraalse meelega ujud sa kõigest välja. Ilma selleta ei ole aga võimalik mitte midagi, välja arvatud alateadvuse meelemustrite poolt loodu.
  • Tihti on just need harjutused, mida sulle kõige vähem teha meeldib, need, mis sind kõige rohkem toetaksid.
  • Asju edasi lükates viskad sa tegelikult iga kord uue telliskivi oma seljakotti. Kuni ühel hetkel surub see koorem su vastu maad. Ära tassi kive endaga kaasas, vaata neile otsa siis, kui nad on sul peos ja tegele nendega.
  • Kõik, mis sa vastu võtad ja mida sa omad, on läbi sinu meele võimekuse ja loomingulisuse.
  • Guru on keegi või miski, mis toob su pimedusest valgusesse, uinunud olekust ärksasse.
  • Numbrit 108 peetakse paljudes idamaade traditsioonides ja joogapraktikas pühaks arvukombinatsiooniks. 1 esindab üksolemist, 0 tühjust ja 8 lõpmatust – need on universumi kolm olemuslikku kvaliteeti.
  • See, mis täna tundub tühine ja mitte nii oluline, on tegelikult see, mis sind homme kannab ja toetab.
  • Hirm on kõige hävitavam emotsioon, mis pöörab viltu reaalsuse ja moonutab tõde.
  • Palve on see, kui meel on suunatud ühte punkti ja sina räägid lõpmatusega. Meditatsioon on see, kui su meel muutub täielikult puhtaks ja vastuvõtlikuks ja lõpmatus räägib sinuga.
  • “Meel on lõpmatu, kui ta kontsentreerib psüühika magnetilist energiat. On ainult kaks asja: energia ja mateeria. Distsiplineeritud mentaalse kontsentreerumisega on võimalik igasugust energiakooslust muuta mateeriaks ja mateeriat energiaks. See mentaalne kontsentreerumisvõime on sinu sees, mitte sinust väljas.”
  • Sõnu ei saa tagasi võtta. iga lendulastud sõna jääb energeetiliselt alles ning mõjutab sind ja ümbritsevat.
  • Ilma kireta ei ärata sa endas mitte midagi. Igatsus on väga võimas seisund, midagi ei saa luua ilma igatsuse jõuta.
  • Teadliku ühenduse puudumine oma füüsilise kehaga manifesteerub sageli depressioonina.
  • Naine otsib mehes energeetilist tugevust. Mehe elektromagnetvälja jõud on peen, aga võimas kaitse, mis pakub sõnadeta turvalisust ja kindlust. Naine vajab oma voolava ja muutliku olemuse kogemiseks stabiilset ja tugevat meest. Nii nagu teab merelaine, et olgu ta rahulik või tormiselt mäslev, jääb kalju, mille vastu ta loksub, paigale, nii vajab ka naine stabiilset ja tugevat kaljurahnu, mis lubaks tal oma naiselikus muutlikkuses turvaliselt lainetada.
  • Suhtlemise eesmärk pole saada oodatud vastust, mida sa oma peas ette kujutanud oled. See pole järjekordne võimalus draamaks ega manipulatsiooniks. Suhtlemise eesmärk on võimalikult puhtalt ja selgelt jagada kõike seda, mis jagamist vajab, jäädes sealjuures avatuks ja kohale, et autentselt vastu võtta ka kõik see, mis teises jagamist vajab.
  • Sõnad on võimas energia. Iga viimane kui üks neist lendulastud energiakildudest jääb igavesti alles ja s apead nendega elama. Sinu luua on see, kas sa elad valgete rahutuvide keskel või sünkjate ronkade parves.
  • Need, kes arvavad, et naine on nõrk ja õrn olevus, ei tea naisest mitte midagi.
  • Ainus asi, mis sind elus läbi kukutada saab, on ärevus.
  • Saatus on summa minevikukogemustest ja tegudest, mis loob justkui arvutiprogrammina selle elu õppetükid ja ülesanded.
  • Küsi endalt nii tihti kui saad: mida ma praegu tunnen, mida ma praegu vajan ja mis vajab väljendamist? /…/ Mis on sügavam alltunne, mis tegelikult väljendamist vajab?
  • “Mida rohkem ma iseennast avan, seda rohkem suudan ma külge tõmmata. Ma ei pea rabelema, mul on võime tõmmata ligi võimalusi.”
  • Egomeel on hüplev ja püsimatu, saates äärmuslikke, segaseid ja kiirelt vahetuvaid sõnumeid. Intuitsioon aga on järjekindel ja rahulik, korrates sulle ühte ja sama mõtet ikka ja jälle. /…/ Neutraalne meel on intuitiivne meel, ainult lõdvestuses saab tulla neutraalsus ja ainult meele kaudu intuitiivsus.

rav

UrbanYogini

Heljo Mänd “Üksteisest läbi ja mööda”


  • Ma polnud harjunud, et mu tütar oma eksimusi tunnistab. Kui tal need on olnud, on ta jätnud need alati enda teada. Vaatasin oma tütart uue pilguga, nii et ta näis hetkeks kahetsevat oma avameelsust, aga mingisugune teineteisemõistmine välgatas meie vahel.
  • “Ma armastan kududa värvilisi kindaid,” ütles kord mu kooliõde, “ja siis neid oma sõpradele saata. Viimane kord sain tänukirja: ma näen, et sul on tervis korras, sa teed lõbusaid kindaid.”
  • …ma teadsin, et ükski luuletus ei tohi sündida liiga äkki. Nagu ei tohi äkki sündida armastus, vaid peab pikkamööda küpsema, et oma rõõmu raskuses valmida.
  • Kui rumal ma olin! Kuidas ma ei taibanud, et just päikseline päev oli sulle väsitav, tegi sind rambeks ja kivikõvaks. Kuidas ma oma armastuses ei mõistnud, et sa olid maa, mis ammutab vihmast jõudu. Aga mina mängisin aina päikest ja kõrvetasin Sind oma kiirtega.

Kadri Kõusaar “Vaba tõus”


tous

  • Alguses oli tahtejõud ja alles siis tuli unustus.
  • See oli tunne sarjast “nüüd ka minuga”; tunne, mil sekundiga jooksis su teadvusest või alateadvusest läbi olemise talumatu absurdsus; tunne, mil sa tundsid tuleva hetke tõusulainet, mis sind kohutas, võõritas ja laiaks litsus; tunne, mil sa tundsid oma surelikkust ja liigikaaslaste surelikkust – seda, et kõik oli üks õnnetu või õnnelik mäng.
  • Aja vandenõu positiivne külg oli see, et ta lahjendas. Et ta lahjendas, neutraliseeris ja nüsis teravaid nurki lamedamaks.
  • Me ei tea, miks me mingite inimeste külge kinnitume. Ratsionaalset seletust sellele ei ole.
  • Võta rahulikult, võta rahulikult – oli just see sõnum, mida mul oli vaja leida, et hõljuda tüünelt elu kohal, uhke ja külm, aga kuuma läbinägeva pilgu ja kuuma läbitundva südamega, mida saab anda vaid kõige meisterlikumale jahimehele, mitte suvalisele rabelejale.
  • Enamus olid orjad (nad lihtsalt ei märganud seda, kuna neile maksti palka) ja naised oma metsikus iseseisvumistahtes rabelesid kuis jaksasid, saamata aru, et nagunii on kõige vingemad tegijad ükskõik mis ametis ikkagi mehed.
  • Ma usun jumalikku tasakaalu, jah, MINGI JÕUD on olemas kindlasti. Just nimelt jõud, energia. See on lihtsustamine, et tal on inimese kuju. Ei, tal polegi kuju, ta on seletamatu ja jälgimatu. Ta on jälgimiseks liiga kaugel ja üle. Meie lineaarse maailmapildiga ei saa seda nagunii haarata.
  • Tundsin, et ma pole üldse valmis surema, ma ei oskaks surra; järelikult on veel vara surra, ja hirm hajus.
  • Süsteem. Igal pool sama süsteem ja mäng. Ja kui vaevuda sõitma paar tuhat kilomeetrit eemale, oli seal hoopis teine mäng – võis tunda oma ebaolulisust ja juurtetust, aga varsti suubusid sinna uude süsteemi ja mängu sisse samamoodi nagu eelmisesse. Kas oligi muud võimalust.
  • Tantsima hakkasin üksinda, metsas. Pidin harjutama seniks, kuni leian Röövlitütar Ronja metsa.
  • Katsu endas arendada sõltuvust tegevuste vastu, mida on lihtne teostada ükskõik kus, kas või vangis. Näiteks joonistamine. See on teostatav peaaegu kõigis tingimustes. /…/ Joonista! Sama tõhusad on tants ja jooga. Pealegi võib ükskõik mis koht muutuda vanglaks.
  • Olin kõigega üks, kuid ometi kuidagi laialipaisatud ja üksik.
  • Ma olin üritanud kõiki hingi avada muukrauaga, Ometi oli ju võtmega avamine palju ilusam ja kergem. KERGEM võtmega avamine  – see tähendas enda täielikku välja lülitamist. Kui filtreerisid kõike läbi enda, oli ukse avamine palju keerukam, su ees oli niivõrd palju enda tekitatud takistusi, üle mõtlemist. Sa ei näinud mitte teist inimest, vaid eelkõige ennast ja alles siis teist inimest. Vaja oli lihtsust ja rahu. Võib-olla siis ei läinud võtmeid üldse vaja – uksed olid niigi lahti…
  • Teoreetiliselt võib ju õnn su õuele tulla. Sinu õuele tuleb keegi, kes seletab lahti su mõtted, kes sümmeetriliselt väljendab seda, mida sa ise kunagi segaselt mõelnud oled. Miks see ei võiks nii olla? Kui õuele võib tulla konvoi, kes viib kaasa keldris peidus olnud metsavenna, miks ei võiks õuele tulla ka õnn…?

Kätlin Kaldmaa “Õnn on otsuse küsimus”


nn1

  • Ma armastan sinu maailma. Ja praegu ma näen, et sinu kaasavarahunnikus on isegi tordilabidas. Tordilabidas! Minul ei ole elu sees tordilabidat olnud ja ma olen peaaegu kaks korda vanem kui sina.
  • Võib ju tunduda, et kui midagi ära otsustada, siis paneb see teised teed lukku. Minu jaoks on see teistmoodi välja kujunenud – otsustamine lõpetab kõhklemise ja näitab uusi võimalusi. Teeb inimese sees lahti midagi, mille kõhklemine kinni pani. Asjad ei pruugi sugugi nii minna nagu otsustatud. Tänu otsusele need üldse saavad edasi minna.
  • Sina oled armastuse laps. Sa oled siin armastuse pärast, sest sinu isa ja sinu ema armastasid teineteist kohutavalt. Jaapanis tapavad mõned inimesed ennast sellisel hetkel ära ja ma saan neist aru. Mina otsustasin saada lapse. Kui miski saab alguse nii suurest armastusest, siis peab see olema hirmus armas.
  • Ma olen püüdnud sind kasvatada nii, et sa oskaksid oma valud enne välja ajada, kui need liiga suureks paisuvad. Iga asi õpetab, aga valu õpetab liiga valusalt.
  • Pea alati silmas, kust saada süüa, eriti kui seda ise valmistada ei soovi, jõua, jaksa. Selle alla kuulub teadmine, kus on lähima toiduga (külm)kapp, hea sõber, töökaaslane või toidukoht, kust abi saada. Ka lähim toidupood, kui jalad veel kannavad. Inimesed on peale kõige muu ka selleks, et abi paluda, kui silme ees juba tähekesi vilgub.

Maimu Berg “Moemaja”


moemaja

  • Põlise tallinlasena mäletas Betti hoopis teistsugust Viru väljakut, hoopis teistsugust Kadrioru trammipeatust, hoopis-hoopis teistsugust Mustamäed. Kadunud maailma, kohti, maju polnud mõtet taga leinata. Leinata tasus vaid inimesi, kuid mida vanemaks Betti sai, seda vähem puudutas teda kunagiste tuttavate lahkumine, ainult väga lähedaste inimeste puhul oli teisiti, aga neid Bettil kuigi palju polnudki. Esialgu Betti imestas oma kalestumist, hiljem seletas seda aja üha kiireneva vooluga, milles kõik asjad ja inimesed istusid nagu tsentrifuugis ja aeg-ajalt paiskus mõni neist välja olematusse.
  • …kord oli ta Silvile pihtinud, et seal, Siberis, kehvades oludes koos armastatud mehega, muu maailma tühisusest, naeruväärsetest muredest ja rutust ära lõigatuna olid möödunud tema elu kõige õnnelikumad aastad.
  • Kangas, see oli tegelikult kõik. Kui õige oli leitud, alles siis võis rahulikult keskenduda moele, detailidele ja kogu teema kontseptsioonile. Kangas – see oli nagu kirjanikul rütm, sa võid kirjutada romaani, olla juba viiekümnenda lehekülje juures, aga kõik see on tühi vaev, raisatud aeg, kui sa pole leidnud õiget rütmi. Kui leiad, tuleb otsast alata, kogu senine tekst rütmi seisukohalt ümber kirjutada.
  • Silvi polnud pealtnäha emalik tüüp, aga just sellised, veidi jahedad ja igas olukorras rahu säilitavad naised on sageli just eeskujulikud emad.
  • Päev Riias oli vaba ja ta veetis selle peamiselt linnas ringi kõndides. Laiade tänavate, uhkete juugendmajade ning kesklinna kena pargiga Riia oli Bettile alati meeldinud nagu ka lätlased, kes väga paljus sarnanesid eestlastega, ometi oli midagi nende silmades, näojoontes ja ilme pehmuses ainult neile, lätlastele omast. Eriti sümpaatsed tundusid läti mehed, pikakasvulised, aeglased ja leebed, mahedal häälel kõnelemas eestlaste poolt täiesti põhjendamatult inetuks peetud läti keelt.

Loone Ots “Mustamäe valss”


mustamäe-valss

  • Noore inimese jaoks võib surm tunduda romantiline, osa elu maailma avastamisretkest. Tegelikult on jube, kui pöördumatuks iga inimese lahkumine jääb. Piir on vahel ja üle selle pole võimalik suhelda, kui, siis unenäos. Elasin aastaid läbi üht ja sama stseeni: unenäo-Kaja tuleb kuskilt päikesevalgusest mulle vastu, naeratab, ja teatab: “Ma ei ole surnud! Ma elan, vaata!” Päriselus… Jäin ennast süüdistama: oleksin pidanud oma sõpra rohkem armastama, teda rohkem toetama, temaga rohkem suhtlema. Kindlasti mõtleb iga mahajääja, mida oleks ta saanud teisiti teha, et äramineja seisatanuks. Panen lugejale südamele: ärge oodake heade sõnadega, ärge kartke näidata tundeid, ärge unustage lähedasi. Muidu võib juhtuda, et kõik ilus, mida sooviksite jagada, jääb hiljaks.

Marje Aksli “Minu Moldova”


minu_moldova

  • Kuigi rahvuslust peetakse tihti negatiivseks nähtuseks, arvavad paljud Moldovas elanud välismaalased, et Moldova muutuks hulga rõõmameelsemaks riigiks, kui vaid moldovlased ise veidigi oma riigist hooliks. Ja kui rahvas tõesti oma riigist hooliks, ei nad hääletaks inimeste poolt, kes ei oska sõnagi rumeenia keelt ja kelle esmaseks huviks on täita vaid oma taskuid. Kui moldovlased hooliksid oma riigist, tõstaksid nad valju kisa, et maksumaksjate raha kasutatakse mälestusmärgi ehitamiseks Nõukogude Liiduga liitmisele. Siis kasutaksid nad oma raha hoopis lagunevate koolide ja haiglate renoveerimiseks ja võib-olla ostaksid rõõmsamalt Moldovas tehtud asju ega peaks selle pärast välismaale tööd otsima minema. Võib-olla ei ole rahvuslus üldse paha asi.
  • Moldova naised pühenduvad kodule, lastele, mehe eest hoolistemisele. Neil pole isiklikku elu ega karjäärivõimalusi. Nad on kuni meheleminekuni ilusad, saledad ja seksikad. Ja nad kaitsevad oma traditsioonilisi rolle väitega, et Lääne mehed just tahavadki Ida-Euroopa häid ja ilusaid naisi endale kaasaks. Justkui oleksid nad muinasjutuprintsessid, kelle ainuke eluunistus on saada mehele.