Tag Archives: eesti

Kadri Kõusaar “Ego”


23343375._UY475_SS475_

  • “Olen olnud maailmast ära lõigatud, keegi pole mind otseselt seganud ega piinanud, ja sellised tingimused lihtsalt sunnivad olema originaalne.”
  • Aga ma ei kirjutagi kriitikutele või rahvale. Ma kirjutan oma üleminekutele.
  • Elu – see peaks olema ainult head inimesed, hea muusika, hea toit, head filmid, head raamatud jne. Vältimatut ebameeldivat peaks olema võimalikult vähe.
  • …ma ei usu näärivanadesse või sellesse, et keegi mulle elus midagi kandikul ette toob. Kõik on startup, kõik tuleb ise teha, ise alustada, ise püsti panna, varastada iseenda öötunde ja noorust, ja sellega tund tunni, päev päeva, nädal nädala, aasta aasta haaval midagi ilusat ehitada.
Advertisements

Maarja Kangro “Klaaslaps”


klaas

  • Ma teadsin, et inimesed on kaastundlikud. Neil on igasuguseid omadusi, aga üldiselt on nad kaastundlikud, eriti sellistes olukordades ja virtuaalsetes keskkondades. Peegelneuronid hakkavad tööle. Ideoloogiliselt võib inimene olla vastasrindel, aga ikkagi.
  • Mida teeb inimene kogu selle materjaliga, mida ta on endasse elu jooksul salvestanud, inimene, kellest ei lähe edasi enam midagi? Ta on nagu mõttetu andmebaas, mis läheb ühel hetkel põlema.
  • …niisugune maailm on kurjast. Äpardunud. Elu alguse ja enamasti ka lõpu piinarikkus näitab juba ise, et inseneritööna on maailm ebaõnnestunud. /…/ Niisuguseid kannatusi ei ole vaja paleti täielikkuseks, hüve tunnetamiseks, selleks, et hea saaks olemas olla. Et erinevus, elu, maailm üldse saaks olemas olla – no ei. See on perses mudel.
  • Ma ei eitanud, et see, mis on hea, saab olla tõeliselt hea, ja et vastavalt oludele saavad olemas olla ülimad hüved, aga see ei tähendanud, et maailm kokkuvõttes ei oleks perses projekt.
  • Mulle muidugi meeldisid romaani rahvad. Eluaeg olid meeldinud. /…/ Romaani kultuuride inimesed, kuitahes erinevad need kultuurid ka pole, olid siiski pehmed. Ka oma kangekaelsuses ja kapriissuses. Võõrastan neid vähem kui põhjapoolseid rahvaid. Emotsionaalne foon oli siis ikkagi pigem meeldiv, seda, et kultuuris on solidaarsus ja kaastunne väärtustatud, oli vähemalt mingil kujul tunda.
  • Minu kogemus oli jagamatu. Või ei olnud. Ma ise ju ei pooldanud seda väljendamatut, öeldamatut, sõnastamatut diskursust. Aga kuidas seda jagatakse. Kuidas olla kindel, et see on jagatud. Mis on sellest kogemusest see, mis on jagatud?
  • Ma ei tahaks, et ükski sõber, kellel on tõsiselt sitasti läinud, sitasti mineku omale hoiaks. /…/ Ma ei tahaks, et ükski mu sõpradest nii teeks. Ma tahaksingi, et nad oma raevu ja valu välja karjuksid, kui vähegi jaksavad. Kui neil sellest vähegi abi on. Aga muidugi ei pruugi olla. Ega mingit ühtset taustsüsteemi õilsuseks ja kergenduse leidmiseks ei olegi. Saatuse sõimamine või saatusega leppimine. Mõlemaid annab üht- või teistpidi valgustada. Ebaküps hüsteerik versus konformistlik lambuke.
  • Trauma on arendav.
  • Trauma on mõttetu, pime, kasutu ebaõnn.

Tui Hirv “Minu Reykjavik”


rey

  • “Ma muudkui joonistan ja joonistan ja lasen vaimu vabaks. Siis ma valin välja joonistuse, milles ma näen teatud energiat, pinget, mis mulle huvi pakub ja millel on sisemine keel, mida ma alateadlikult otsin. See tuleb just siis esile, kui ma niimoodi kohmakalt joonistan. Ma ei näitaks elu sees neid joonistusi näitustel, kuigi mõned teevad ka seda. Kui ma siis seda energialiiki taga otsin, vaatan ma neid joonistusi uuesti. Ma näen, kui vaba ma seal olen.” /…/ “Mulle meeldib olla argine, kehalt kulunud, aga ajada oma asja kuldses ümbrises.”

Liina Ravneet Elvik “Kundalini jooga”


Joogaraamat_kaas.indd

  • Võib juhtuda, et intellektuaalsed meeleseiklused lükkavad meid hoopis kehast eemale ja hingest kaugemale. Liigume tunnetuselt teadmisele. Aga meil on vaja mõlemat, teadmist ja kogemust, sest teadmised saavad tõeliseks tarkuseks vaid südame ja olemuse kaudu. Ainult isiklik kogemus suudab hoida ja toetada. Kui sa koged oma tõde ja tegutsed sellest lähtuvalt, ei suuda ükski vägi siin maal sind teelt kõrvale kallutada.
  • Palju lihtsam on minna erakuna metsa elama või koopasse mediteerima. Tõelised proovikivid ja õppetunnid on hoopis ühiskonnas elades. Inimsuhetes. Perekond, töö ja igapäevaelu pakuvad igas hetkes keerukaid olukordi ja egosirutusi, milleni jõudmiseks läheks eraldatuses palju kauem.
  • Kindel surfilaud on neutraalne meel. Seda hooldades ja regulaarselt tugevamaks muutes on elus kõik võimalik. Ükskõik kui kõrge on parasjagu lainehari või kui sügav kuristik, neutraalse meelega ujud sa kõigest välja. Ilma selleta ei ole aga võimalik mitte midagi, välja arvatud alateadvuse meelemustrite poolt loodu.
  • Tihti on just need harjutused, mida sulle kõige vähem teha meeldib, need, mis sind kõige rohkem toetaksid.
  • Asju edasi lükates viskad sa tegelikult iga kord uue telliskivi oma seljakotti. Kuni ühel hetkel surub see koorem su vastu maad. Ära tassi kive endaga kaasas, vaata neile otsa siis, kui nad on sul peos ja tegele nendega.
  • Kõik, mis sa vastu võtad ja mida sa omad, on läbi sinu meele võimekuse ja loomingulisuse.
  • Guru on keegi või miski, mis toob su pimedusest valgusesse, uinunud olekust ärksasse.
  • Numbrit 108 peetakse paljudes idamaade traditsioonides ja joogapraktikas pühaks arvukombinatsiooniks. 1 esindab üksolemist, 0 tühjust ja 8 lõpmatust – need on universumi kolm olemuslikku kvaliteeti.
  • See, mis täna tundub tühine ja mitte nii oluline, on tegelikult see, mis sind homme kannab ja toetab.
  • Hirm on kõige hävitavam emotsioon, mis pöörab viltu reaalsuse ja moonutab tõde.
  • Palve on see, kui meel on suunatud ühte punkti ja sina räägid lõpmatusega. Meditatsioon on see, kui su meel muutub täielikult puhtaks ja vastuvõtlikuks ja lõpmatus räägib sinuga.
  • “Meel on lõpmatu, kui ta kontsentreerib psüühika magnetilist energiat. On ainult kaks asja: energia ja mateeria. Distsiplineeritud mentaalse kontsentreerumisega on võimalik igasugust energiakooslust muuta mateeriaks ja mateeriat energiaks. See mentaalne kontsentreerumisvõime on sinu sees, mitte sinust väljas.”
  • Sõnu ei saa tagasi võtta. iga lendulastud sõna jääb energeetiliselt alles ning mõjutab sind ja ümbritsevat.
  • Ilma kireta ei ärata sa endas mitte midagi. Igatsus on väga võimas seisund, midagi ei saa luua ilma igatsuse jõuta.
  • Teadliku ühenduse puudumine oma füüsilise kehaga manifesteerub sageli depressioonina.
  • Naine otsib mehes energeetilist tugevust. Mehe elektromagnetvälja jõud on peen, aga võimas kaitse, mis pakub sõnadeta turvalisust ja kindlust. Naine vajab oma voolava ja muutliku olemuse kogemiseks stabiilset ja tugevat meest. Nii nagu teab merelaine, et olgu ta rahulik või tormiselt mäslev, jääb kalju, mille vastu ta loksub, paigale, nii vajab ka naine stabiilset ja tugevat kaljurahnu, mis lubaks tal oma naiselikus muutlikkuses turvaliselt lainetada.
  • Suhtlemise eesmärk pole saada oodatud vastust, mida sa oma peas ette kujutanud oled. See pole järjekordne võimalus draamaks ega manipulatsiooniks. Suhtlemise eesmärk on võimalikult puhtalt ja selgelt jagada kõike seda, mis jagamist vajab, jäädes sealjuures avatuks ja kohale, et autentselt vastu võtta ka kõik see, mis teises jagamist vajab.
  • Sõnad on võimas energia. Iga viimane kui üks neist lendulastud energiakildudest jääb igavesti alles ja s apead nendega elama. Sinu luua on see, kas sa elad valgete rahutuvide keskel või sünkjate ronkade parves.
  • Need, kes arvavad, et naine on nõrk ja õrn olevus, ei tea naisest mitte midagi.
  • Ainus asi, mis sind elus läbi kukutada saab, on ärevus.
  • Saatus on summa minevikukogemustest ja tegudest, mis loob justkui arvutiprogrammina selle elu õppetükid ja ülesanded.
  • Küsi endalt nii tihti kui saad: mida ma praegu tunnen, mida ma praegu vajan ja mis vajab väljendamist? /…/ Mis on sügavam alltunne, mis tegelikult väljendamist vajab?
  • “Mida rohkem ma iseennast avan, seda rohkem suudan ma külge tõmmata. Ma ei pea rabelema, mul on võime tõmmata ligi võimalusi.”
  • Egomeel on hüplev ja püsimatu, saates äärmuslikke, segaseid ja kiirelt vahetuvaid sõnumeid. Intuitsioon aga on järjekindel ja rahulik, korrates sulle ühte ja sama mõtet ikka ja jälle. /…/ Neutraalne meel on intuitiivne meel, ainult lõdvestuses saab tulla neutraalsus ja ainult meele kaudu intuitiivsus.

rav

UrbanYogini

Heljo Mänd “Üksteisest läbi ja mööda”


  • Ma polnud harjunud, et mu tütar oma eksimusi tunnistab. Kui tal need on olnud, on ta jätnud need alati enda teada. Vaatasin oma tütart uue pilguga, nii et ta näis hetkeks kahetsevat oma avameelsust, aga mingisugune teineteisemõistmine välgatas meie vahel.
  • “Ma armastan kududa värvilisi kindaid,” ütles kord mu kooliõde, “ja siis neid oma sõpradele saata. Viimane kord sain tänukirja: ma näen, et sul on tervis korras, sa teed lõbusaid kindaid.”
  • …ma teadsin, et ükski luuletus ei tohi sündida liiga äkki. Nagu ei tohi äkki sündida armastus, vaid peab pikkamööda küpsema, et oma rõõmu raskuses valmida.
  • Kui rumal ma olin! Kuidas ma ei taibanud, et just päikseline päev oli sulle väsitav, tegi sind rambeks ja kivikõvaks. Kuidas ma oma armastuses ei mõistnud, et sa olid maa, mis ammutab vihmast jõudu. Aga mina mängisin aina päikest ja kõrvetasin Sind oma kiirtega.

Kadri Kõusaar “Vaba tõus”


tous

  • Alguses oli tahtejõud ja alles siis tuli unustus.
  • See oli tunne sarjast “nüüd ka minuga”; tunne, mil sekundiga jooksis su teadvusest või alateadvusest läbi olemise talumatu absurdsus; tunne, mil sa tundsid tuleva hetke tõusulainet, mis sind kohutas, võõritas ja laiaks litsus; tunne, mil sa tundsid oma surelikkust ja liigikaaslaste surelikkust – seda, et kõik oli üks õnnetu või õnnelik mäng.
  • Aja vandenõu positiivne külg oli see, et ta lahjendas. Et ta lahjendas, neutraliseeris ja nüsis teravaid nurki lamedamaks.
  • Me ei tea, miks me mingite inimeste külge kinnitume. Ratsionaalset seletust sellele ei ole.
  • Võta rahulikult, võta rahulikult – oli just see sõnum, mida mul oli vaja leida, et hõljuda tüünelt elu kohal, uhke ja külm, aga kuuma läbinägeva pilgu ja kuuma läbitundva südamega, mida saab anda vaid kõige meisterlikumale jahimehele, mitte suvalisele rabelejale.
  • Enamus olid orjad (nad lihtsalt ei märganud seda, kuna neile maksti palka) ja naised oma metsikus iseseisvumistahtes rabelesid kuis jaksasid, saamata aru, et nagunii on kõige vingemad tegijad ükskõik mis ametis ikkagi mehed.
  • Ma usun jumalikku tasakaalu, jah, MINGI JÕUD on olemas kindlasti. Just nimelt jõud, energia. See on lihtsustamine, et tal on inimese kuju. Ei, tal polegi kuju, ta on seletamatu ja jälgimatu. Ta on jälgimiseks liiga kaugel ja üle. Meie lineaarse maailmapildiga ei saa seda nagunii haarata.
  • Tundsin, et ma pole üldse valmis surema, ma ei oskaks surra; järelikult on veel vara surra, ja hirm hajus.
  • Süsteem. Igal pool sama süsteem ja mäng. Ja kui vaevuda sõitma paar tuhat kilomeetrit eemale, oli seal hoopis teine mäng – võis tunda oma ebaolulisust ja juurtetust, aga varsti suubusid sinna uude süsteemi ja mängu sisse samamoodi nagu eelmisesse. Kas oligi muud võimalust.
  • Tantsima hakkasin üksinda, metsas. Pidin harjutama seniks, kuni leian Röövlitütar Ronja metsa.
  • Katsu endas arendada sõltuvust tegevuste vastu, mida on lihtne teostada ükskõik kus, kas või vangis. Näiteks joonistamine. See on teostatav peaaegu kõigis tingimustes. /…/ Joonista! Sama tõhusad on tants ja jooga. Pealegi võib ükskõik mis koht muutuda vanglaks.
  • Olin kõigega üks, kuid ometi kuidagi laialipaisatud ja üksik.
  • Ma olin üritanud kõiki hingi avada muukrauaga, Ometi oli ju võtmega avamine palju ilusam ja kergem. KERGEM võtmega avamine  – see tähendas enda täielikku välja lülitamist. Kui filtreerisid kõike läbi enda, oli ukse avamine palju keerukam, su ees oli niivõrd palju enda tekitatud takistusi, üle mõtlemist. Sa ei näinud mitte teist inimest, vaid eelkõige ennast ja alles siis teist inimest. Vaja oli lihtsust ja rahu. Võib-olla siis ei läinud võtmeid üldse vaja – uksed olid niigi lahti…
  • Teoreetiliselt võib ju õnn su õuele tulla. Sinu õuele tuleb keegi, kes seletab lahti su mõtted, kes sümmeetriliselt väljendab seda, mida sa ise kunagi segaselt mõelnud oled. Miks see ei võiks nii olla? Kui õuele võib tulla konvoi, kes viib kaasa keldris peidus olnud metsavenna, miks ei võiks õuele tulla ka õnn…?