Elizabeth Gilbert “Abielutõotus”


abielutootus

  • Olin kord juba selle vea teinud – läinud mehele, omamata isegi ähmast ettekujutust abielu institutsioonist. Tõepoolest, 25-selt veel lootusetult liiga noor, olin ma sööstnud pea ees oma esimesse abiellu nagu labradorikutsikas hüppab ujumisbasseini – sama põhjalikult valmistunud ja ettenägelik. Selles vanuses olin mina veel nii lootusetult vastutustundetu, et ma poleks tohtinud isegi hambapastat ise valida.
  • Ma soovisin hardalt, et põhjalik uurimistöö leevendaks minu tugevat vastumeelsust abielu suhtes. Ma küll ei kujutanud ette, kuidas selline asi saaks juhtuda, kuid mineviku kogemused olid mulle õpetanud, et mida rohkem ma mingi asja kohta teada saan, seda vähem see mind hirmutab.
  • Läänemaise kaasaegse peremudeli uurimiseks läheb varsti vist mikroskoopi vaja. Meie tegelikkus näeb ette kahte või kolme, mõnikord koguni nelja inimest, kes on hõivanud otse uskumatult avarad eluruumid ja selle raames kindlustanud endale veel isikliku ruumi nii füüsilises kui ka psühholoogilises mõttes, nii et igaühel oleks võimalus veeta suur osa päevast ilma vajaduseta puutuda kokku teiste pereliikmetega.
  • /…/ kaasaegse lääne kultuuritaustaga naise armulugu oli tema poolt iga kaardi pealt hoolega läbi kaalutud, kuni aastatega on jutustusest saanud kas kulda valatud müüt või õpetlik lugu koos kibestunud hoiatusega.
  • /…/ abielu algamise emotsionaalne laeng omab väiksemat tähtsust, kui see emotsionaalne seisund, kuhu abielu on jõudnud juba küpses staadiumis pärast aastatepikkust partnerlust.
  • Me elame pidevas hirmus, et meid halvab otsustusvõimetus – hirmust, et iga langetatud otsus võib osutuda valeks otsuseks. /…/ Samasugust ärevust tunneme siis, kui me ikkagi tihkame otsuse langetada – eelistades üht võimalust teisele, oleksime nagu maha kandnud mingi teise aspekti oma sügavamast olemusest. Avanud ukse number kolm hakkame kartma, et oleme jäädavalt kaotanud selle alternatiivse, kuid võib-olla sama olulise killukese iseendast, millele oleks andnud eluõiguse ukse number üks või ukse number kaks avamine.
  • Suuri romantilisi valgeid pulmi, mida meie tänapäeval peame traditsiooniliseks, ei tuntud enne 19. sajandit, kuni teismeline kuninganna Victoria oli kandnud oma kiriklikul laulatusel kohevat valget kleiti, pannes sellega aluse kombele, mis on tänaseni vastu pidanud.
  • Miks peaks see mees mulle vajalik olema? Ma vajan teda ainult sellepärast, et ta on mulle kallis, et tema seltskond suudab mind rõõmustada ja lohutada, ja eelkõige selle pärast, et nagu mu ühe sõbra vanaisa kunagi märkis: “Mõnikord on elu üksinda olemiseks liiga raske ja mõnikord jälle liiga ilus, et seda mitte jagada.”
  • /…/ armastuse pärast abiellumine on psühholoogiliselt väga riskantne ettevõtmine.
  • Tal oli osaliselt õigus (me kõik läheme varem või hiljem oma eluga edasi) ja osaliselt ta eksis (me ei saa sellest kunagi päriselt üle. Selles mõttes oleme me, lahutatud, nagu 20. sajandi Jaapan: meil on sõjaeelne ajajärk ja sõjajärgne ajajärk ja nende kahe vahel haigutab suur suitsev pommiauk.
  • Buddha õpetas, et inimese kannatused on alati põhjustatud tema soovidest. Nagu me kõik ei teaks, et see tõepoolest nii on? Iga inimene, kes on endale midagi tahtnud pole seda saanud (või veel hullem, on tahtnud ja saanud ja siis jälle ilma jäänud) tunneb hästi neid kannatusi, millest Buddha räägib. Kõige riskantsem ongi vist tahta teist inimest.
  • /…/ “juhtumine” pole mitte alati juhuslik, vaid sageli põhjustavad õnnetuse hooletult maha pillatud seemned, mis lähevad tasapisi idanema.
  • Aga vanaemadega tasub olla ettevaatlik. Sa arvad küll, et ta on kõik teistele ära andnud, ja siis selgub et ta hoiab kümne küünega kinni oma isiklikust hinnangust iseenda elule.
  • “Ma olin õnnelik, et mul on päris oma perekond. Mul oli mees. Mul olid lapsed. Ma polnud varem tihanud isegi unistada, et minulgi võiks kõik see olla.”
  • Mõnikord elu lihtsalt on ebarahuldav ja kaootiline. Inimene teeb, mis ta suudab. Ei oska ju iga kord õiget käiku ette näha.
  • See ongi hingeline lähedus – vahetada pimedas teineteisega oma lugusid.
  • Kuidas mõõta seda omaseks saamise väärtust, kui teine õpib sind nii hästi tundma ja pääseb sulle nii lähedale, et sa muutud talle sama nähtamatuks ja vajalikuks nagu hingatav õhk.
  • Olenemata sellest, kas sa muretsed lapsi või mitte, on soovitav järgida sama ettekirjutust: pane raha kõrvale, pese hoolega hambaid, kinnita alati turvavöö, liiguta ennast – siis võid olla enam-vähem kindel, et sinust saab kunagi eluga rahul olev vanamutt.

Lugemispäevik

Veraprima

 

Sophia Amoruso „#Tegijatüdruk”


tegijatydruk_kaas_OK2.indd

  • Mu esimene reaktsioon peaaegu kõigele on olnud „ei”. Et midagi tõeliselt hinnata, pean ma selle kõigepealt tagasi lükkama. See võib olla kangekaelsus, aga teisiti ei saa ma midagi enda omaks teha. Ma pean selle oma maailma kutsuma, mitte laskma sellel sülle langeda.
  • Sina lood maailma, üks hetk korraga. Maailm ootab, et sa seda avastaksid ja looksid.
  • Kõik disainerid vaatavad elu läbi loomingulise objektiivi ning neil on kalduvus igapäevaelus luua enda stiilis ilu.
  • Kui ma ei tööta, siis ma töötan ikkagi. Ma jälgin kogu aeg, ma pildistan mustreid ja värve, mida ma tänaval näen, ma panen kirja ideid, ma kohtun uute inimestega, ühendan punkte, uurin oma kunsti, katsetan uusi tooteid, teen sõpradele maniküüri, tegelen oma kodulehega, uuendan oma sotsiaalmeedia kontosid, tegelen oma toodete ja koostöödega, koostan inspiratsioonitahvleid või visandan uusi ideid.
  • Ma olin end terve elu tundnud kõrvalseisjana, nii koolis kui ka igal töökohal, ning ma ei uskunud enam, et leian mõne paiga, kuhu kuulun täielikult. Ma tundsin end kõige mugavamalt keset ebamugavust.
  • Mu seaduserikkuja-ajastust on osake minust veel alles, nimelt soov asju pea peale keerata. Elu ei ole kirja pandud, see on tohutu eksperiment.
  • Loo endale piirid ja struktuur. Sa pead olema iseenda lapsevanem.
  • Kaose maagia on idee, et teatud uskumused mõjuvad maailmas aktiivse jõuna. Teisisõnu me valime, mida ja kuidas me usume, ning meie uskumused on vahendid, mille abil me siis asju korda saadame… või ei saada. Kuigi see kuulub maagilise mõtlemise koolkonna alla, tundub see ikkagi praktiline ja ütlemata lihtne.
  • Sa pead inimesi oma peast samasuguse jõuga välja viskama, nagu sa viskaks kedagi välja oma kodust, kui sa teda sinna ei taha.
  • Kõrvalseisjaks olemises on teatud vabadus. Sa teed, mida ise tahad, ütled, mida ise tahad, ja liigud edasi, kui sind enam ei taheta.

..

Viidad mujale:

Tähelepanek: vargast printsessiks, haridus pole oluline

Nasty Gal

Sophia Amoruso on How to Be a #GirlBoss with Lewis Howes

Sophia Amoruso on CreativeLive

sophia