Monthly Archives: mai 2009

Cormac McCarthy “Tee”


scan0391

Küsimus: mil viisil erineb see, mida kunagi olema ei saa, sellest, mida eales pole olnud.

.

Kui sa murrad väikesi lubadusi, murrad sa ka suuri.

.

Ei mingeid nimekirju asjadest, mida tarvis teha. Päev söötis ise ülesanded ette. Või tund. Tulevikku pole. See siin ongi tulevik.

.

Kõik head ja kaunid asjad, mida keegi kalliks peab, põlvnevad valust.

.

Inimestel, kellel kedagi pole, tuleks kokku klopsida üks korralik tont. Hingata talle elu sisse ja meelitada ta lahkete sõnadega edasi minema. Pakkuda talle viirastusetoitu ja kaitsta kõige halva eest oma kehaga.

.

Tuleb luua vorm. Kui sul midagi muud ei ole, loo mitte millestki riitused ja sa leiad neist tuge.

.

Sa unustad selle, mida tahad mäletada, ja pead meeles seda, mida tahad unustada.

.

Ma ei tahtnud öelda, et sul pole õigus. Ainult ma mäletan seda hiljem teisiti kui sina.

.

Ehk oleks hävinud maailma vaadates viimaks võimalik mõista, kuidas see tehtud on. Ookeanid, mäed. Asjade olemast lakkamise vägev, tagurpidine vaatemäng.

Ja sina ei ole see, kes kõige pärast peab muretsema.

Poiss ütles midagi, aga mees ei saanud aru. Mida? küsis ta.

Poiss vaatas üles, nägu märg ja tahmane. Olen küll, ütles ta. Mina olengi just see.

8/10

Advertisements

Tuuli Taul “Elu pärast elu” (Värske Rõhk 1/2009)


rr_R112489Ja meie vana armas Jimm on ikka veel valmis sügise hakul lehehunnikusse sukelduma, ainult et käpad ei kanna enam hästi ja silmad ei seleta aianurki, kust kunagi sai uljalt kasse peletatud. Jimm on sama hästi kui teisel pool, elutseb vaid hääbumisi – ja ikkagi armastavalt. Ta ei saa kunagi teada miks täpselt ta elus oli. Umbes nagu mullegi tundub kolmekümnel korral kolmekümne kolmest.

6/10.

Tommy Hellsten “Jõehobu elutoas”


joehobu-vViha on positiivne elujõud, mis hüüab maailmale:  “Siin ma olen, keegi ei või astuda üle minu, minust mööda ega minust läbi! Mul on õigus elada!” Kui inimene on tunnistanud oma häbi ja näinud selle laastavat mõju oma isiksusele, tärkab temas eluterve soov ennast kaitsta. Hakkavad tulema positiivsed viha sõnumid. Need on:  “Ka minul võivad olla oma tunded; minu vajadused on õigustatud; ma tohin olla andekas; ma tohin uskuda oma tähelepanekutesse; mul on õigus tõlgendada oma minevikku nii, nagu mina olen seda läbi elanud; ma ei pea kaitsma kedagi oma tunnete eest; ma ei pea kellestki aru saama iseenda arvelt; ma ei ütle enam lahti endast ega oma tõest selleks, et teiste heakskiitu pälvida.” Säärane on positiivse viha sõnum, mis vähehaaval murrab välja ja annab inimesele õiguse elada tema oma elu.

Hinne 7/10.

Stephen King “Salaaken, salaaed”


king1“..kogu maailmas on olemas vaid viis head lugu, mida kirjanikud jutustavad ikka ja jälle, muutes vaid kangelaste iseloomu.” Mort uskus, et neid lugusid oli kokku siiski kuus: edu; ebaedu; armastus ja lahkuminek; kättemaks; isiksuse muutumine; üleloomulike jõudude, olgu siis jumala või kuradi otsimine.

.

Istuda kirjutusmasina taga või vedada pliiatsit mööda paberit on täiesti harilik füüsiline tegevus. Vaimses mõttes tähendab see aga väljavaadet mõnest peaaegu unustatud aknast, mis lubab näha tavalisi asju ebatavalises perspektiivis, nurga all, mis muudab tavapärase ebatavaliseks. Kirjaniku töö seisnebki selles, et aknast välja vaadata ja teatada, mida ta näeb.

Hinne 5/10.

Paulo Coelho “Veronika otsustab surra”


veronika“Hommik on külm, aga muidu ilus,” ütles Zedka. “Imelik, sellisel päeval nagu täna ei tule mul kunagi depressiooni, siis, kui on pilvine, hall ja külm. Sellise ilmaga on tunne, et loodus on minuga ühel nõul ja peegeldab mu hinge. Aga kui päike välja tuleb, lapsed tänavale mängima tulevad, siis on mul väga sant olla. See tundub ebaõiglane, see küllus, mida näidatakse ja millest mul pole võimalik osa võtta.”

.

“Ma tahan üksi olla,” ütles ta Zeldale. Lõpuks oli ju tema ka hull ega pidanud kellegi meeleheaks midagi tegema.

.

Isegi kui tal lubataks teha ükskõik mis hullumeelsusi, mida hing ihaldab, ei teaks ta ikkagi mida teha.

.

Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada.

.

Hullumeelsus on suutmatus oma mõtteid edasi anda. Nagu viibiksid võõral maal – näed kõike, saad aru, mis ümberringi toimub, aga ei oska ennast arusaadavaks teha ega abi paluda, sest sa ei mõista keelt, mida seal räägitakse.

.

Sellepärast polnud tal kunagi jaksu olla tema ise – olla inimene, kes vajab nagu kõik ülejäänudki siin maailmas, teisi, et olla õnnelik. Aga teised olid nii keerulised! Nende reaktsioonid nii ettearvamatud, nad elasid oma kindluses, nad käitusid justnagu temagi, teeseldes, et midagi ei lähe korda. Kui silmapiirile ilmus mõni, kes oli elule avatum, lükkasid nad ta kas otsekohe eemale või tegid haiget, pidades teda halvemaks kui nemad ja “naiivseks”.

.

“Lõpeta see jutt, et kogu aeg segad ja häirid kedagi. Kui see mõnele ei meeldi, siis ta ütleb. Ja kui ei julge öelda, on see tema probleem.”

.

Ta oli lasknud välja tulla oma negatiivsetel tunnetel, mis olid aastaid ja aastaid ta hinges mahasurutuna vindunud. Ta oli neid tundnud ega vajanud neid enam – nad võisid minna.

.

6/10.

John Fowles “Liblikapüüdja”


145“Vaatasin täna peeglisse ja märkasin midagi oma silmades. Nende pilk oli ühteaegu hulga vanem ja noorem. Sõnades tundub seda võimatu väljendada, aga täpselt nii see on. Olen vanem, sest olen mõndagi õppinud. Olen noorem, sest varem koosnesin suuresti sellest, mida vanemad inimesed olid mulle õpetanud. Olin kui king, millel lasus kogu nende iganenud vaadete pori. Olen nüüd saanud uueks kingaks.”

.

“Siis kohtusin temaga ühel päeval, kui ta parasjagu juuksuri juurest väljus. /…/ Tal oli mingi eriline rõõmus ilme, mille saatel temataolised naised tervitavad minuealisi tüdrukuid. Minny nimetab seda naiste kilda vastuvõtmise ilmeks. See tähendab, et sind koheldakse kui täiskasvanut, ehkki sind tegelikult selleks ei peeta..”

.

Hinne 8/10.