Kadri Kõusaar “Alfa”


kousaaralfa

  • Anna sõi vähem, magas vähem ja rääkis vähem kui varem. Ta kaalus vähem – nii kehalt kui hingelt. Ta sai hakkama joogapoosidega, milleks ta varem võimeline ei olnud. Kõige lihtsam ja rahustavam kaif oli seista pea peal. See oli ääretult puhas, igavikuline nauding – vaimse ja füüsilise vahel.

Viidad mujale:

Lugemissoovitus

 

Kadri Kõusaar “Vaba tõus”


tous

  • Alguses oli tahtejõud ja alles siis tuli unustus.
  • See oli tunne sarjast “nüüd ka minuga”; tunne, mil sekundiga jooksis su teadvusest või alateadvusest läbi olemise talumatu absurdsus; tunne, mil sa tundsid tuleva hetke tõusulainet, mis sind kohutas, võõritas ja laiaks litsus; tunne, mil sa tundsid oma surelikkust ja liigikaaslaste surelikkust – seda, et kõik oli üks õnnetu või õnnelik mäng.
  • Aja vandenõu positiivne külg oli see, et ta lahjendas. Et ta lahjendas, neutraliseeris ja nüsis teravaid nurki lamedamaks.
  • Me ei tea, miks me mingite inimeste külge kinnitume. Ratsionaalset seletust sellele ei ole.
  • Võta rahulikult, võta rahulikult – oli just see sõnum, mida mul oli vaja leida, et hõljuda tüünelt elu kohal, uhke ja külm, aga kuuma läbinägeva pilgu ja kuuma läbitundva südamega, mida saab anda vaid kõige meisterlikumale jahimehele, mitte suvalisele rabelejale.
  • Enamus olid orjad (nad lihtsalt ei märganud seda, kuna neile maksti palka) ja naised oma metsikus iseseisvumistahtes rabelesid kuis jaksasid, saamata aru, et nagunii on kõige vingemad tegijad ükskõik mis ametis ikkagi mehed.
  • Ma usun jumalikku tasakaalu, jah, MINGI JÕUD on olemas kindlasti. Just nimelt jõud, energia. See on lihtsustamine, et tal on inimese kuju. Ei, tal polegi kuju, ta on seletamatu ja jälgimatu. Ta on jälgimiseks liiga kaugel ja üle. Meie lineaarse maailmapildiga ei saa seda nagunii haarata.
  • Tundsin, et ma pole üldse valmis surema, ma ei oskaks surra; järelikult on veel vara surra, ja hirm hajus.
  • Süsteem. Igal pool sama süsteem ja mäng. Ja kui vaevuda sõitma paar tuhat kilomeetrit eemale, oli seal hoopis teine mäng – võis tunda oma ebaolulisust ja juurtetust, aga varsti suubusid sinna uude süsteemi ja mängu sisse samamoodi nagu eelmisesse. Kas oligi muud võimalust.
  • Tantsima hakkasin üksinda, metsas. Pidin harjutama seniks, kuni leian Röövlitütar Ronja metsa.
  • Katsu endas arendada sõltuvust tegevuste vastu, mida on lihtne teostada ükskõik kus, kas või vangis. Näiteks joonistamine. See on teostatav peaaegu kõigis tingimustes. /…/ Joonista! Sama tõhusad on tants ja jooga. Pealegi võib ükskõik mis koht muutuda vanglaks.
  • Olin kõigega üks, kuid ometi kuidagi laialipaisatud ja üksik.
  • Ma olin üritanud kõiki hingi avada muukrauaga, Ometi oli ju võtmega avamine palju ilusam ja kergem. KERGEM võtmega avamine  – see tähendas enda täielikku välja lülitamist. Kui filtreerisid kõike läbi enda, oli ukse avamine palju keerukam, su ees oli niivõrd palju enda tekitatud takistusi, üle mõtlemist. Sa ei näinud mitte teist inimest, vaid eelkõige ennast ja alles siis teist inimest. Vaja oli lihtsust ja rahu. Võib-olla siis ei läinud võtmeid üldse vaja – uksed olid niigi lahti…
  • Teoreetiliselt võib ju õnn su õuele tulla. Sinu õuele tuleb keegi, kes seletab lahti su mõtted, kes sümmeetriliselt väljendab seda, mida sa ise kunagi segaselt mõelnud oled. Miks see ei võiks nii olla? Kui õuele võib tulla konvoi, kes viib kaasa keldris peidus olnud metsavenna, miks ei võiks õuele tulla ka õnn…?

Sylvia Plath “Klaaskuppel”


DSC_0351

  • Botaanika oli mõnus, sest mulle meeldis lõikuda lehti ja panna neid mikroskoobi alla, joonistada leivahallitusi või sõnajala paljunemistsüklis ette tulevat veidrat südamekujulist lehte, see kõik tundus nii tõeline.
  • Ma kulutasin palju aega kujuteldavatele vestlustele Buddy Willardiga. Ta oli paar aastat minust vanem ja väga teaduselembene, nii, et oskas alati kõike tõestada. Temaga olles pidin ma kõvasti vaeva nägema, et minugi peanupp vee peal püsiks. Need väljamõeldud vestlused kordasid tavaliselt mõnda Buddyga tegelikult toimunud jutuajamise algust, ent lõppesid sellega, et mina suutsin talle üsna teravalt vastata, selle asemel, et istuda ja pomiseda “Küllap vist.”
  • …päris õnnelik olin ma üldse oma elus olnud vaid üheksanda eluaastani. Pärast seda, hoolimata skautlusest, klaveritundidest, akvarellitundidest, tantsutundidest ja purjetamislaagrist, kõigest, mille võimaldamiseks ema aina koonerdama pidi, hoolimata kolledžist ja hommikueine-eelseist kambakesi kooliminekust aoaegses sudus, hoolimata kõigist omaküpsetatud kõrbemaläinud kookidest ja uute mõtteseoste tekkimise igapäevasest vaiksest tulevärgist, polnud ma kunagi enam tõeliselt õnnelik.
  • Igal hommikul täiendas lumivalgete käsikirjade laviin ilukirjanduse toimetaja toas kõrguvaid tolmhalle virnu. See tähendas, et Ameerika kirjutustubades, pööningukambrites ja õppeklassides tegeldakse salamahti kirjutamisega. Kui iga minut pannakse kuskil punkt ütleme ühele käsikirjale, kuhjub ilukirjanduse toimetaja lauale viie minutiga viis käsikirja.
  •  Lappasin raamatu lehekülgi, lastes neil silme ees aeglaselt tagasi langeda. Ähmaselt tuttavad sõnad, ehkki kõik nagu kõverpeeglis igapidi viltu väänatud, riivasid jälgi jätmata mu teadvuse klaasjat pinda.
  • Ma olin väsinud võitlemast. Kui mu osaks on langeda, hoian ma kinni neist pisikestest rõõmudest nii kaua, kui vähegi saan.
  • Võib-olla peaks tõesti unustus nagu leebe lumevaip need mälestused kinni katma ja summutama. Kuid nad olid osa minust endast. Nad olid mu hingemaastik.
  • Püüdsin kindlaks teha, kes neist oli kõnelnud. Ma ei salli, kui pean rääkima rühmaga. Kui ma räägin mitme inimesega, valin alati ühe, kellega suhtlen, ja tunnen siis kogu rääkimise aja, kuidas teised ebaõiglast eelisseisundit kasutades mind uurivad. Samuti ei salli ma, kui inimesed pärivad reipalt, kuidas mul läheb, teades, et ma olen tegelikult omadega läbi, aga ootavad ikkagi, et ma vastaksin “hästi”.
  • Ainus viga on see, et kirik ja isegi katoliku kirik ei ole kogu su elu. Ükskõik kui palju sa ka ei põlvitaks ega paluks, ikkagi pead kolm korda päevas sööma, pead käima tööl ning muu maailmaga kuidagi läbi saama.

..

Viidad mujale:

Danzumees

Rabarberibulvar

Karikate emand

Yuki lugemispäevik