Tag Archives: budism

Dalai-Laama “Avali süda”


avali-syda

  • …põhiolemuselt on kõik olendid teiega võrdsed soovis õnne saavutada ja tahtes kannatustest üle saada.
  • Vaimset ja füüsilist õnne võrreldes leiame, et vaimsel tasandil asetleidvad valu- ja mõnukogemused on tegelikult võimsamad. Leides ennast näiteks väga meeldivas keskkonnas, kuid olles samal ajal masenduses või millegi pärast äärmiselt mures, märkame vaevalt oma ümbrust. Teisest küljest on hinges valitseva rõõmu korral kergem vastu seista katsumustele või muule ebaõnnele. See näitab, et valu- ja mõnukogemused on mõtete ja emotsioonide tasemel võimsamad kui need, mida tunneme füüsilisel tasandil.
  • Kui me oleme kellegi peale pahased, siis oleme võimelised selle isiku vigu kaaluma ja ammutama sellest järjest tugevama veendumuse tema kahtlasest loomusest.
  • Kui aine võiks tekkida põhjuslikkuseta, siis kõik asjad kas eksisteeriksid igavesti samas olekus, kuna neil ei oleks vaja põhjuseid ning tingimusi, või ei tekiks üldse mitte midagi, kuna mitte millegi tekkimiseks poleks tingimusi.
  • Ahnus tekitab meis pideva rahulolematuse. Õelus põhjustab hirmu ja paneb meid teisi kahjustama. Väärarvamused toidavad tõele vasturääkivat usku, mis tekitab raskusi tõdedest arusaamisel ja kangekaelselt valede vaadete külge klammerdumisest.
  • Õppimisega omandatud laialdasema arusamaisega muutub meie veendumus sügavamaks ja kutsub esile võimsama kujustamise.
  • Kui me ei mõista olemasolu kannatuslikkust, suureneb kiindumus elu vastu. Arendades arusaama elu viletsast loomusest, saame sellest kiindumusest üle.
  • Tarkuse arendamine on meele viimine vastavusse asjade tegeliku olemisviisiga. Selle protsessi kaudu eemaldame järk-järgult väärad kujutelmad reaalsusest.
  • …piina aluseks on väärtaju, ekslik igatsus olematu “mina” järele.
  • Budistlike vaadete kohaselt on praegu inimene olla üsna mugav.
  • Inimestena sõltub meie heaolu vägagi palju teiste heaolust, ja meie ellujäämine on tohutu hulga inimeste töö tulemus.
  • …meie sünnid ei ole piiratud planeediga Maa. Budistliku maailmavaate kohaselt oleme läbinud elu ja surma tsükleid palju kauem, kui meie planeet on eksisteerinud.
  • Enesevaatlus aitab kohe avastada mõtlemise muutumise lodevaks ja uniseks ning suunata mõtted taas valitud objektile. Tavaliselt on see loomu poolest endassetõmbunud inimeste probleem. Kujustamine muutub liiga nõrgaks, selles puudub elujõud.
Advertisements

Sogyal Rinpoche “Tiibeti raamat elust ja surmast”


  • Me võtame oma meeles muutusi alati võrdsena kaotuse ja kannatusega. Ja kui need tulevad, püüame end nende vastu võimalikult tundetuks teha. Oleme kangekaelselt ja vankumatult arvamusel, et püsivus annab kindlusetunde ja kaduvus mitte. Tegelikult aga on kaduvus nagu mõned inimesed, kellega me elus kokku puutume: esialgu probleemsed ja häirivad, end lähemal tutvusel palju sõbralikumad ja vähem kõhedusttekitavad kui oleksime osanud arvata.
  • Pikkamööda hakkab meile koitma, et kogu südamevalu, mille oleme ära kannatanud, püüdes kinni hoida kinnihoidmatust, oli sügavamalt võttes mõttetu.
  • Tihtipeale tahame olla õnnelikud, ent viis, kuidas me oma õnne püüame, on nii kohmakas ja saamatu, et see toob kaasa üksnes rohkem kurbust.
  • Suletuna omatehtud pimedasse kitsasse puuri, mida me peame kogu universumiks, suudavad väga vähesed meist kujutleda, et võib olla teisigi reaalsuse mõõtmeid.
  • Kui teadlased uurivad seda, mida nad meeleks peavad, vaatlevad nad tegelikult üksnes meele esile kutsutud nähtusi.
  • Me oleme killustunud paljudeks osadeks. Me ei tea, kes me oleme, milliste osadega end samastada või millistesse uskuda. Meie siseelus võitleb ülemvõimu pärast nii palju vastukäivaid hääli, käske ja sisetundeid, et me laguneme kildudeks ja pudeme igas suunas laiali – ja koju ei jää kedagi.
  • Buddha õpetas 84 000 viisi, kuidas halbu emotsioone taltsutada ja maha rahustada, ning seetõttu on budismis loendamatu hulk eri mediteerimise viisi.
  • Teatud mõttes on meele harjutamine kunst ja sellesse tuleb tuua kunstniku loomerõõmu ja viljakat leidlikkust.
  • “Töö on asjatu, kui me ei saa selles elus kogutud kogemusi kasutada järgmises elus.” – Henry Ford
  • “Lõppude lõpuks pole ju üllatavam sündida kaks korda, kui sündida vaid korra.” – Voltaire
  • Usk ümbersündi näitab, et universumis on olemas mingi kõrgem õiglus või headus. Just seda headust me kõik püüamegi avastada ja vabastada. Iga hea teoga liigume me sellele lähemale, iga halva teoga aga varjame ja takistame seda. Ning kui me ei suuda seda oma elus ja tegevuses väljendada, on meie enesetunne armetu.
  • Ajapikku õpid üha kiiremini vabanema tumedatest emotsioonidest, mis seni su elu valitsesid – ja see oskus on suurim ime.
  • Paljud meist ei teagi õieti, kuidas paluda. -mõnikord tuleb see ülbusest, mõnikord soovimatusest abi otsida, mõnikord laiskusest, mõnikord sellest, et meie meel on nii hõivatud küsimuste, kõrvaliste asjade ja segaste mõtetega, et niisugune lihtne asi nagu palumine, ei tule pähegi.
  • Kõige olulisem asi elus on leida teistega siiras ja kartmatu kontakt.
  • Iga inimene, kellega sa kokku puutud, on praktika. Iga kuri sõna, mida sa kuuled, ja mis võib koguni olla sulle mõeldud, on praktika. \…\ Ja praktika ongi see, kui sa harjutad olema see, kes sa oled.
  • Surmahetkel loeb vaid kaks asja: see, mida me oleme elu jooksul teinud, ja see, millises meeleseisundis me tol hetkel oleme.
  • Tänapäeva füüsika valgusest: “See on energia ja samas on see ka informatsioon – sisu, vorm ja struktuur. See on võimalus kõigeks.”
  • Olge haavatav, olge vastuvõtlik, julge ja kannatlik.
  • Ärge ignoreerige oma valu: võtke seda sellisena, nagu see on ja olge haavatav. Kui suure meeleheide ka oleks, võtke oma valu ikka sellisena, nagu see on, sest see annab teile hindamatu kingi: võimaluse leida vaimse teostuse kaudu seda, mis peitub kurbuse taga.
  • Valu eest ei saa end täielikult kaitsta ja kui me püüame ned kaitsta kannatuste eest, siis kannatame vaid rohkem ega õpi sellest kogemusest midagi.
  • Emotsioonid ja mõtted panevad meid tegutsema ja põhjustavad nii karma kogunemise.
    tiibeti_raamat_elust_ja_surmast

David R. Loy “Raha, seks, sõda, karma: märkmeid budistlikust revolutsioonist”


index

  • Budism võib pakkuda midagi niisugust, mida tänapäeva maailm vajab kõige enam: vaimset sõnumit, mis võib meis äratada arusaamise, kes me oleme ja miks meil kui liigil on kalduvus teha ise ennast õnnetuks.
  • Buddha oli paindlikum ja eelarvamustevabam kui institutsioon, mis tekkis tema õpetuse alalhoidmiseks. Tänapäeval oleme jõudnud olukorda, kus selline paindlikkus on vaja taastada.
  • Igaüks tajub individuaalselt seda ebareaalsustunnet, et “minuga on midagi lahti”. Suureks kasvades õpime koos kõigi teistega teesklema, et “minuga on kõik korras ja sinuga on kõik korras”. Suur osa sotsiaalsest suhtlusest toimub nimelt selleks, et veenda üksteist ja ka iseennast, et tegelikult pole meil midagi häda, ehkki sisimas tunneme, et vist ikka on küll.
  • Midagi on viltu sügaval meie sees.
  • Karma tähendab psühholoogilisel tasandil seda, kuidas harjunud mõtte- ja käitumismallid kalduvad looma ennustatavat tüüpi olukordi.
  • Maailma kogen ma sellisena, nagu see on alles siis, kui lasen lahti mõttemallidest, milles ma harilikult kinni olen.
  • Teadus nõustub budismi väidetega vastastikuse sõltuvuse (ökoloogia) ja kindla olemuse puudumise kohta (füüsika). Nõndaviisi sobitub budism üsna kenasti tänapäeva mõtteviisidesse.
  • Muutuda teistsuguseks inimeseks tähendab kogeda maailma teisiti. Kui muutub su meel, muutub ka maailm. Ja kui me reageerime maailmale teistmoodi, reageerib ka maailm meile teistmoodi. Niivõrd kui me oleme maailmaga üks, kipub olema nii, et meie toimimine maailmas sisaldab tagasisidesüsteeme, millesse kuuluvad teised inimesed.
  • Dukkha on fundamentaalne rahulolematus, rahutus, sest virgumata meele loomuses on olla millestki häiritud.
  • Kuigi teadvuse tegelik loomus on kujutu, jääb see otsekui püünisesse kinni, kui me samastume mingite kindlate kujunditega. Samastumine tuleneb sellest, et me ei tunne oma tähelepanu loomust, mis põhimõtteliselt “ei tugine millelegi”.
  • Meil kipuvad olema samasugused probleemid, sest ühe ja sama ühiskonna liikmetena oleme samade tingimuste mõju all ja seetõttu on meil kalduvus sattuda samasugustesse ummikseisudesse.
  • “Kui üha suurenev infohulk tuleb suruda igaühe käsutuses olevasse suhteliselt konstantsesse ajahulka, siis peab tähelepanu ajaline ulatus paratamatult vähenema.” – Thomas Eriksen
  • Kui vastuse leidmisel ei saa loota Jumalale, siis peame lootma iseendale, ja see, et meil puudub toetuspunkt, mis oleks meist endist suurem, tekitab sügavat dukkhat.
  • Või on meie saatuseks lihtsalt niisugune eksistentsiaalne dukkha välja kannatada?
  • Kui me tegeleme mõtlusega, siis ei tegele me iseenda ümberkujundamisega. Me lihtsalt kujuneme ümber. Vaikne, suunatud keskendumine võimaldab millelgi muul toimida meie sees ja meie kaudu, millelegi, mis ei ole meie harilik ego. See avab ja vabastab meis sügavama kandepinna.
  • Käitumisreegel on iseendale antud tõotus, et ma püüan elada teataval viisil, teadmisega, et kui ma reeglit rikun, siis pean ise kandma karma tagajärgi.
  • …ohutu ja toitva toidu tootmine on nähtavasti keerulisem kui enamiku muude tarbekaupade tootmine.
  • Õiglane viha /…/ on tagasihoidlikult väljendudes täiesti mõistetav, kuid budistlikust vaatevinklist on see siiski üks viha vorme, viha aga ei ole mitte kunagi mõistlik reaktsioon.
  • Maailm ei ole lahinguväli, kus headel tuleb hävitada kurjad, vaid koht, kus me teeme iseendale ja üksteisele lollusi, sest me ei tunne oma tegelikku loomust.

http://www.budakoda.ee/raha-seks-soda-karma-markmeid-budistlikuks-revolutsiooniks/

Sangharakšita ”Vabaduse maitse ja teisi loenguid budismist”


723

  • Tõsiasi, et meil on harjumus käituda teatud viisil, tähendab järelikult seda, et meil on harjumus olla teatud viisil. Seega pole me lihtsalt oma tegude kogusumma, vaid me oleme ka oma harjumuste kogusumma. Me oleme oma harjumused. Võiksime koguni öelda, et igaüks meist on lihtsalt harjumus – arvatavasti halb harjumus.
  • Me ei pea olema sellised, nagu me oleme. Selleks pole mingit vajadust.
  • Uus inimene – teadvustav, tunnetelt positiivne, vastutusvõimeline, tundlik, loov.
  • Meil on palju huvisid ja mitmeid eesmärke, mille juurde võime alati tagasi tulla, lubame endal oma püüdluste vahel pendeldada ja triivida, kord siin, kord seal. Nõnda jääme ebamääraseks, ebakindlaks, jõuetuks, ebaselgeks, sihituks.
  • Lääne budistid kalduvad saadaolevast materjalist valima ja välja noppima neile hetkel meeldivad pinnapealset subjektiivset materjali. Nad ei lähtu oma tegelikest vaimsetest vajadustest.
  • Ainult oma pindmise kihiga toimimine, seega tegutsemine ilma hoole ja põhjalikkuseta, ilma eheduseta, tegutseme vaid välise mulje loomiseks. Mis on pinnapealsuse põhjus? Me oleme hajevil ja laiali.
  • Elu on väga komplitseeritud või on muutunud väga komplitseerituks. Meist paljudele tundub vahel, et oleme otsekui kinni püütud tohutu suurde süsteemi või koguni masinasse, mis on liiga suur ja keeruline selleks, et seda mõista või sellega üldse midagi peale hakata. /…/ Isegi kui sündmused ka kõige sügavamalt ja isiklikumalt meie elu puudutavad, tunneme end jõuetuna ega oska midagi peale hakata.
  • Kui oleme kaotanud kontaktioma tunnetega, kaotame kontakti iseendaga. Ja kui oleme kaotanud kontakti iseendaga, oleme kaotanud kontakti eluga. Siis me oleme väsinud, igavlevad, masinlikud, surnud. Oleme kui kõdunevad laibad.
  • Ootame, et kõik tehtaks meie eest, igatseme neurootiliselt kogemust – kogemust kui ilma rahata saadud kingitust, selle asemel, et ise kasvada selle kogemuseni individuaalsete pingutuste ja vastutustunde abil.
  • Iga pingutus tähendab kasvu.
  • Kõikide kokkupuudete lakkamine on Nirvaana, see on Nirvaana õndsus. Seega ei ole nirvaana kogemus ja me saame seda kirjeldada vaid kui mitte-kogemust. Nirvaana on selline kogemus, mille saame, kui lakkame kogemast.
  • Kasv sõltub tervest soodsate tingimuste kompleksist.
  • “Mis on kohustus? Selle päeva nõudmised” – Goethe.
  • Asu oma kohustuste kallale ja sa saad kohe teada, kes sa oled.
  • Buddhat võrreldakse vahel näiteks esimese koorunud kanapojaga. Esimesena sündinud kanapoeg hakkab toksima teiste munade koori, aidates teistel kergema vaevaga välja kooruda. /…/ Ta on esimesena purustanud teadmatuse koore, vaimsepimeduse ja rumaluse koore, ning seejärel koputab ta meie teadmatuse koorikule, äratab meid oma õpetusega üles.
  • Mõtlus on vahetu tee meele arendamiseks.
  • Keskkonna positivne muutus toob enamuse jaoks päris loomulikult kaasa teadvuse taseme paranemise ka ilma igasuguste eriliste pingutusteta.
  • Väga tihti, kui me räägime mina ise olemisest, mõtleme me iseenda kõige halvemat poolt, selle väljanäitamist, mida me tavaliselt ei taha omaks tunnistada. Mina ise olemiseks on ka teine tee, sest väga tihti ei ole just meie paremal osal võimalust end väljendada.

  • Himu – igatsev soov omastada meeldivaid aistmiskogemuste objekte ja tahtmine sisestada neid oma ego-identiteeti, lootuses leida turvalisustunne sellest, et nad on nagu osa meist endist.
  • Vastumeelsus – ebameeldivate aistmiskogemuste objektide kartlik ja vihane eemaletõrjumine eesmärgiga neist vabaneda ja oma ego-identiteedist välja arvata, lootuses leida turvalisustunne sellest, et nad pole osa meist endist.
  • Pettekujutlus – tõrges suletus, tahtmatus õppida kõike seda, mis näib ähvardavat oma ego-identiteeti ja mis näib häirivat turvalisustunnet, mida oma ego-identiteedist loodetakse saada, kuid sellest ei olda teadlik ja seepärast tuntakse vajadust end kaitsta.
  • Kriisiaegadel on suureks lohutuseks ja trööstiks, kui meie ümber on teised inimesed, kes soovivad meile siiralt head, kes soovivad, et me vaimselt areneksime, kes aitavad meil raskustest üle saada.
  • Tõeliselt originaalne mõtlemine on äärmiselt harv nähtus.
  • Vastavalt budistlikele tekstidele sisaldab teadvustamine oma asendi ja liigutuste teadvustamist, nii meeldivate kui ebameeldivate tunnete teadvustamist ning oskamatute ja oskuslike meeleseisundite teadvustamist.
  • Enamik inimesi elab allpool igasugust optimaalse elujõu taset. Nad suunavad oma energia kanalitesse, mis põhjustab frustratsiooni, või on nende energia täielikult tõkestatud ja kinni külmunud.
  • Tegevused, mis vabastavad energiat, on rõõmupakkuvad.
  • Vahel me lihtsalt peame läbi murdma, ei aita muu kui takistuste lõhkamine dünamiidiga, tagajärgedest hoolimata.
  • Virgunu ei ilmu meie ette aukartustäratavana ega sõnakuuleliku linnakodanikuna.
  • Mõnikord me näeme midagi justnagu esimest korda. Tegelikult me oleme seda näinud sada või koguni tuhat korda, kuid ühel päeval me näeme seda nii, nagu me poleks seda mitte kunagi varem näinud.
  • Sa ei taha jääda vanaks, kuid sa ei saa sinna midagi parata. Sa ei taha haigestuda, kuid ka siin ei kindlusta sind selle eest mitte miski. Nõnda hakkad endalt küsima: kuidas ma siia sain? Siin ma olen oma elutahtega ja ma tahan jätkata elamist, kuid ma pean surema. Miks? Mis mõte sellel kõigel on? Miks selline mõistatus, selline müsteerium?
  • Buddha kehastab virgumise ideaali. Sõna buddha tähendab virgunut, täiuslikku inimest. Dharma e tõde või Buddha õpetus kehastab teed. Sangha kehastab teelolijaid, see on nende inimeste vaimne ühendus, kes õpivad ja praktiseerivad Buddha õpetust.
  • Kui hirm ja õudus sündisid tema meeles siis, kui ta kõndis, siis jätkas ta kõndi, kuni ületas need tunded. Ta ei põgenenud nende eest, ta ei püüdnud neid vältida. Samamoodi, kui need tunded tekkisid siis, kui ta istus või lebas, vaatas ta neile näkku ja nii ületas need. Nõnda saavutas ta võidu hirmu üle.
  • Tõsiasi, et meeleseisundeid on võimalik uuta, on budismi keskne õpetus.

Huang Po “Mõtlusõpetus”


668

  • Esimesel pilgul tunduvad mõtlusteosed nii üleküllastunud vastuoludest, et peaksid nagu lugeja segadusse ajama. Ühel leheküljel öeldakse, et kõik on lahutamatult üks, teisel aga jälle, et kuu on vägagi kuu ja puu on puu.
  • Kõiksuse kohta ei saa õieti mitte midagi öelda: kui väidame, et see on olemas, välistab see olematuse, kui väidame, et ta ei ole olemas, välistab see olemise.
  • Nägija ja nähtav on üks ja ometi pole nägemist kui sellist olemas, nagu ka silm ei saa näha iseennast.
  • Valgustus, kui see tuleb, tuleb sähvatusena. Pole olemas osalist või järk-järgulist Valgustust.
  • On öeldud, et kui Valgustus tõesti kätte jõuab, on puud jälle puud ja kuu on kuu, kuid veidi teisel moel, sest Virgunu võib tajuda ühtsust ja erisusi ilma vähimagi vastuoluta nende vahel.
  • Seadmus on meel, üle mille pole mingit muud seadmust ja see meel on Seadmus, üle mille pole mingit muud meelt. Meel iseenesest ei ole meel, kuid pole ka mitte-meel.
  • Viis osa, mis moodustavad teadvuse: kuju, kokkupuude, kujutlus, suhtumine, teadvus.
  • Rumalad väldivad olusid, kuid mitte mõtteid; targad väldivad mõtteid, kuid mitte olusid.
  • Kes siseneb meie kooli väravast, peab kõigega tegeledes lähtuma meelest. Sedasorti mõistmist nimetame Seadmuseks. Kui Seadmus on omaseks saanud, räägime Buddhast; kui mõistetakse, et tegelikult pole ei seadmust ega Buddhat, seda nimetatakse Kogudusse sisenemiseks, Koguduse kohta ütleme: “Mungad, kes elavad kõigest liikumisest ülemal” ja kõike seda järgnevust tunneme kui Triratnat ehk Kolme Kalliskivi.
  • Need, kes püüavad saavutada tõde õppimise ja hariduse läbi, aina kaugenevad sellest.
  • Kuigi Buddha jutlustas 45 aastat, tegelikult ei lausunud ta ühtegi sõna.
  • Kõik nähtused on olemuslikult ilma olemasoluta, ehkki ei ole õige ka öelda, et nad oleksid olematud. Tekkinud saatus (karma) ei ole selle läbi veel olemas ja kadunud saatus pole sellest veel kadunud.
  • Hoiduge kõige üle mõtlemast.
  • Minevik pole kusagile kadunud, olevik on äralendav hetk, tulevik pole veel kätte jõudnud.
  • Vaatle oma tegevust nii, nagu see oleks sõnnikuvedu.

Tae Heng “Südame õpetused”


1_1_501474

  • See, kes ei tunne oma meelt, on nagu mahajäetud maja. Igasugused metsloomad ja putukad jalutavad seal vabalt ringi, sisse ja välja, meelitatuna vabast ruumist. Elutormid materdavad sellist maja, kuna ta on kaitsetu ja mahajäetud.
  • Kui võtate osa rituaalidest, teadmata nende mõtet, siis on nende tähtsus väike. Aga kui te mõistate nende eesmärki, siis on see Tee.
  • Keha, kõne ja meel on need kolmnurga kolm nurka, mis annavad inimelule kuju.
  • Kui te koondate oma meele selgelt ilma takistuseta ainult ühele mõttele, siis see, mis te loodate, läheb täide.
  • Elu näib olevat sisuta ja mõtteta. Juhtumised ja asjaolud näivad tujukalt viivat ei kuhugi. Olemasolu ahastus võib teid alla neelata.
  • Tee samm edasi. Iga teekond algab üheainsa sammuga. Ära vaata mägede tippu. Tee üks samm korraga. Jätka õiges suunas. Tulemusena jõuad mäe tippu.
  • Kui joonistad sirkliga ringi, siis pead keskpunkti paigal hoidma, muidu ei tule ringjoon ümmargune. Samamoodi hoia oma meel paigal ja selgelt keskpunktis.
  • Kui midagi on möödas, tühjenda oma meel. Kui asjad on möödas, siis nad on möödas.
  • Ela tavalist elu, ela nii, et su elu oleks mõtlusharjutus.
  • Nii kaua, kui meil on keha, tuleb meil maailma sündmustele näkku vaadata.
  • Kõik teod ja läbielamised on meie oma mõtete, sõnade ja tegude pidevalt valmiv vili ja lõikus. Mõnes mõttes me oleme vaid lõbu ja piina tootvad vabrikud. Inimene on viljalõikaja, kes koristab kõik.
  • Mõtted on väga tähtsad. Neist sõltub iga asi meie praeguses elus ja ka järgmises. Mõtted käsutavad kogu keha.
  • Ärge lükake asju edasi päevast päeva. Tehke väikesed vajalikud tööd kohe praegu.

Sangharakshita “Zeni olemus”


images

  • Budism omistab tähtsust harmooniale ja tasakaalule.
  • Budistlikud pühakirjad on isegi parimas tõlkes vormilt mitteatraktiivsed, kummalised ja sisult rasked. Kuid et osa saada budismi vaimsetest rikkustest, peame tegema pingutusi, et neid mõista.
  • Tõeline asi, mis ainsana loeb, on vaimne – veel parem transdententaalne – kogemus. Virgumine. Kui seda ei edastata, siis on kõige muu edastamine ajaraisk. Parimal juhul on see kultuuriline uudishimu.
  • Inimesed hindavad sõnu, nad ei hinda vaikust.
  • Olles mentaalselt vähem segi paisatud, oleksime paremini võimelised keskenduma asjadele siinsamas. Me oleksime võimelised elama intensiivsemalt. Arvatavasti oleksime lähemal tegelikkusele.
  • Väga palju meie teadmistest sõltub sõnadest ja tähtedest, ja väga vähe vahetust isiklikust kogemusest. /…/ Me ei puutu otseselt üldse kokku asjade, reaalsustega.
  • Hiina mõtteviisile on iseloomulik püüe pakkida maksimaalne hulk tähendust minimaalsesse hulka sõnadesse.
  • Projektsioon – vältimaks millegi äratundmist ja ehk sellega toimetulemist, omistame selle ebateadlikult teistele inimestele.
  • Armastuse puhul ei saa me seda tõeliselt vastu võtta enne, kui me oleme võimelised seda andma, ja me ei saa seda anda enne, kui see on välja arendatud.
  • “Kuidas huvitusid sa budismist?” /…/ Otsime me psühholoogilist turvalisust?