Tuula Karjalainen “Tove Jansson. Tee tööd ja armasta”


tove

  • Paradiisi otsimine oli olnud Tove elu ja kunsti läbiv joon. /…/ Tema loodud paradiisidest kõige tuntum on teadagi Muumiorg. Isiklikke paradiise otsis ta mitmelt poolt maailmast ja plaanis koos kallite inimestega kolida kuhugi paremasse maailma, näiteks asutada kunstnike asunduse.
  • Tove vihkas kooliskäimist ja oli üsna halb õpilane. Ta ei kirjuta koolist peaaegu kunagi ja näiteks Muumiorus kooli pole. Kui ta mõnikord viitabki koolidele, teeb ta seda negatiivses toonis, võrreldes neid näiteks vanglatega. /…/ 16-aastaselt sai Tove vanematelt loa kool pooleli jätta ja Stockholmis kunstiõpinguid alustada. Pärast kooli poolelijätmist olid sillad teiste elukutsete juurde põletatud. Seega pidi ta olema juba noorena kindel, mida ta tahtis elus teha ja kelleks saada.
  • Kõige peadpööritavam on teeleasumine ja eemaldumine argipäevast. Võib-olla on eemalepääsemine tähtsam kui kohalejõudmine.
  • …külmus ja iroonia hävitavad armutult alles hapra minatunnetuse. Laps ei arene, kui teda ei armastata. Ta peab saama tunda end nii turvaliselt, et julgeb ka vihastada või nagu väke My seda väljendab, “õppida kaklema”.
  • “Need trollid on oma meeldivas sõbralikkuses üsna jultunud kõrgklassi esindajad ja üle kõige lehvib varjatud ja julm külmus. Nad kasutavad inimesi ja sündmusi ära oma armastusväärsel kombel, ilma seda ise tähele panemata. Õigupoolest on nad talumatult enesekesksed. Minu arvates on suurepärane, et oled nad läbi näinud – olen neid juba kaua kahtlustanud. Kuigi ei saa ega taha neid muuta.” (Tove Jansson muumidest).
  • “Kes tahab, saab alati kirjutada, raskustest hoolimata, kui ainult on, millest kirjutada ja mida öelda.”
  • Tühjust ei saa kirjeldada see, kes pole olnud ise tühjuse sees ja seda hoolega uurinud.
  • Omast on raske loobuda, muuta väärtushinnanguid ja loobuda põhimõtetest, isegi kui teised ümberringi seda teevad. Teisalt on aga äärmiselt kurb tunda end kunsti elavaimast tipust kõrvale jäänuna, tunda, et oled arengust maha jäänud ega astu enam ühte sammu teiste kunstnikega.
  • “Mõnikord lähen ma kunstnike liitu, et oma foobiatest vabaneda ja olen märganud, et ei karda neid enam ja enam ei saa nad mu tuju rikkuda. Kui ma neid külaskäike veel mõnda aega jätkan, hakkab võib-olla mõni neist isegi mulle meeldima. Ja nii see ju peakski olema, just selle pärast ju kolleegidega kokku saadakse.”
  • Üksinda ei ole kellelgi rõõmu isegi merikarbist.
  • Mitte kellelgi ei olnud nii ilusaid jooni. Nii kergeid ja puhtaid, nagu ta oleks neid tõmmates eriliselt rõõmustanud.
  • Armastus oli nagu uute maastike, uskumatult ilusate paikade avastamine. “See on nii sõnulseletamatult suur ime, nagu leiaksid uue imelise toa oma vanas majas, mida arvasid hästi tundvat. Astud lihtsalt sisse ja imestad, kuidas sa selle olemasolust ei teadnud.”
  • Just naiskunstnikud on maalinud palju autoportreesid. Sageli on need otsekui uurimused sellest, mida tähendab olla naine ja ühtlasi kunstnik, piltidel on näha vananemine ja kõik, mis sellega kaasneb, sageli ise rõhutatult. Ka Tove Janssoni loomingus on väga palju autoportreesid. Enamasti uurib ta nendel oma mina ja vaimset seisundit. Need on otsekui eluloolised jutustused vaatajale, aga kätkevad endas kahtlemata ka palju sellist, mida oskab avada ainult autor ise.
  • Autorile olulise teemaga narratiiv kerkib teoses esile ja toob sinna kirjanduslikku dimensiooni. Ta oli harjunud pildi, sõna ja loo kokkukuuluvusega ning arendas illustreerides seda terviku loomise oskust.
  • “…kui peaksin ütlema, millist sihtrühma minu lood võiksid eriliselt puudutada, siis on need arvatavasti üksiklased. Pean selle all silmas inimesi, kellel on raske kohaneda, neid, kes on väljaspool ja piiri peal. Arglikke. Sellist üksiklast, kelle eest mul endal on õnnestunud põgeneda või keda endas peita”.
  • Kui ta pöördus pärats etendust tagasi ateljeevaikusesse, maalima “vanu vaikelusid”, tundis ta teatri hektilisest maailmast puudust. Maalimine oli siiski endiselt kõige tähtsam ja ta pidas seda õigeks elutööks. Kõik muu oli sellega võrreldes harrastus, hirmu ja masendusega võitlemine või rahateenimine, kuigi meeldiv. Ta oli õnnelik, et võis kirjutada ja joonistada just muumisid ega pidanud enam ennast elatama, joonistades läägeid emadepäevakaarte ja muud taolist tühjatähja.
  • Urri lootusetutes lähenemiskatsetes võib igaüks näha iseennast hetkedel, mil elu ei lähe just kõige paremini ja tundub, et ka sõbrad on kuhugi kadunud. Urris võib iga inimene ära tunda oma hirme.
  • My on väga omapärane: rõõmus, vihane ja pisut tige, mõnikord lausa metslane, kes hammustab teisi säärest või sabast ja naerab ise selle peale magusasti. Ta viskab nalja, tembutab ja on otsekui kunagiste kuningate õuenarr, kääbus. /…/ My on kõigist Muumioru olenditest kõige populaarsem. Ta on positiivne väike tigedik. My agressiivsus on vabastav, midagi sellist, mida vajab igaüks, nende hulgas nähtamatu laps, et nähtavaks saada. Et tõeliselt olemas olla, peab julgema vihastada, olla sina ise, teiste ühteaegu heade ja halbade olendite seas.
  • Ootav inimene pole kunagi vaba, sest igatsus on kindel vaimne vangla. Ka Tove oli ootamisega harjunud ning ühtlasi sellest külalstunud.

Sue Johnson “Armastuse tähendus”


armastuse tähendus_kaas.indd

  • Kindel seotus on stardiplatvorm, kust minna avastama tundmatut ja inimesena areneda. Raske on olla avatud uutele kogemustele, kui tähelepanu ja energia on haaratud murest turvalisuse pärast. Palju kergem on siis, kui teame, et meil on kindel seljatagune. Nõnda kindlustatult pakatame enesekindlusest ja oleme võimelised tegelema uute väljakutsetega. /…/ See on irooniline paradoks: sõltuvus muudab meid iseseisvamaks.
  • Armastuse sidemed on meie sünniõigus ja suurim ressurss. Need sidemed on jõu ja rõõmu esmased allikad.
  • Õnnelike suhete tuumas valitseb aga sügav usk, et partnerid lähevad teineteisele korda ja et teine inimene reageerib vajadusel usaldusväärselt. Turvaline armastus on vastastikustele emotsionaalsetele signaalidele avatud kanal. Armastus on pidev protsess, milles häälestutakse samale lainele, saadakse ühendus, oodatakse märke ja loetakse neid valesti, kaotatakse ja taastatakse ühendus ning leitakse sügavam ühendus. See on kokkusaamise ja eemaldumise ning teineteise taasleidmise tants, minut minuti järel, päevast päeva.
  • Katkendlikud suhted vanemate või asendushooldajatega võivad halvata noorte emotsionaalse ja sotsiaalse arengu, tekitades võõrandumist ja viha.
  • Vastastikuse sügava sideme teke on inimese kui liigi esmane ülesanne. Bowlby järgi on elu parimal juhul oma põhiolemuselt rida rännakuid suhte turvalisusest välja suurde tundmatusse maailma.
  • Neil, kes on õnnelikud isegi üksinda olles, peab kindlasti olema rikas sisemaailm, mis on tulvil pildikesi kiindumusobjektidest.
  • Sõnad korrastavad emotsioone ja mõtteid, teevad need käegakatsutavaks ja toimivamaks.
  • Emotsioonid pole ära teeninud, et neid “intellektiga” vastandatakse. Emotsioonid ise ongi intellekti kõrgeim korrastatus.
  • Et õppida armastama ja olla armastatud, tuleb tegelikult õppida häälestumist emotsioonidele nii, et teaksime mida me oma partnerilt vajame, ning avaldada neid soove avatult, viisil, mis äratab teises inimeses sümpaatiat ja toetamise soovi. Kui see toetus aitab meil emotsioone tasakaalustada, oskame häälestuda oma kaaslase vajadustega samale lainele.
  • Meil tuleb enne enda sees teatud määral rahu ja turvatunnet leida, et suudaksime olla tundlikud ja hoolitsevad teiste suhtes.
  • Võib-olla ei ole tema aju, nii nagu lastekodusse pandud mustlasorbudel, lõplikult välja arendanud neid närviradu, mis võimaldaksid jääda hetke ja olla naise suhtes empaatiline. Võib-olla on see lihtsalt hirm, mis sunnib meid endale keskenduma, blokeerib tähelepanu teiste suhtes ja takistab neilt tulevate signaalide tõlgendamist. Võib-olla on Pete, kes pole iial kogenud turvalist kiindumust, muutunud ülitundlikuks ohu suhtes ning kujundanud endas välja ainult saamatud viisid, kuidas kiindumusega seotud hirmusid vaigistada. Sellised hirmu ja kaotuse närvirajad olid tal kõige sügavamad ja hõlpsalt läbitavad. Tema peegelneuronid ei ole tippvormis.
  • Sotsiaalne suhtlemine on keeruline malemäng: meil tuleb ette näha nii teiste tegevusi kui meie enda tegevuse mõju neile ning selleks on vaja palju ajujõudu.
  • Vältiva kiindumusstiiliga inimestel pole õieti emotsionaalset vundamenti, millele midagi ehitada.
  • Turvaliselt kiindunud partnerite jaoks võib see põnevus kesta lõpmatult. See põnevus ei ole pöörase armumisega kaasnev plahvatav iha, vaid sügavam elevus, mis võrsub kellegi tundmisest läbi ja lõhki.
  • Armastus ei sure kunagi loomulikku surma.
  • Ainult filmides järgneb ühele asjakohasele pilgule etteennustavalt teine ning üks põgus puudutus kutsub esile teise poole viimistletult ajastatud žesti.
  • Kui muudame oma armastussuhet, muudame sellega oma aju ja lõppkokkuvõttes maailma.

Turvalise sideme elemendid:

  1. Ligipääsetavus – sina pöörad oma tähelepanu mulle ja oled avatud sellele, mida mul on öelda.
  2. Tundlikkus – sa aktsepteerid minu vajadusi ja hirme ning pakud lohutust ja hoolimist.
  3. Pühendunud seotus – sa oled emotsionaalselt kohal, süvenenud, minust haaratud.