Melody Beattie “Kaassõltuvusest vabaks”


kaas

  • Kaassõltlane on inimene, kes on lasknud teise inimese käitumisel end mõjutada ja kes on pühendunud sellele, et teise inimese käitumist oma kontrolli alla saada. /…/ Veider keskendumine teisele inimesele, mis toob kaasa iseenda hülgamise, suhtlemisraskused, probleemid lähisuhetes, kestva tormamise läbi leinaprotsessi.
  • Kaassõltuvus on sõltuvus inimestest – nende käitumisest, tujudest, haigusest, heaolust, armastusest. Tundub, et neile võib alati kindel olla, kuid tegelikult on nad ise sõltuvad. Nad näivad tugevad, kuid on abitud. Tundub, et nende käitumine on võimutsev, kuid tegelikult lasevad nad asjaoludel ennast suunata.
  • Pikapeale hakkab meis kasvama teadmine, et kõik on hästi, sest näeme, kuidas kõige imelikumad (valusamad) asjad lõpevad hästi.
  • Liiga suur vajadus inimeste järgi võib tekitada probleeme.
  • Ära jäta tähelepanuta ennast, oma vajadusi, soove, tundeid, elu ja muud, millest sa koos seisad. Otsusta olla alati iseendale toeks.
  • Võime õppida elada ka lahendamata küsimustega.
  • Austada iseolekut tähendab olla armunud omaenda ellu, olla armunud oma võimalustesse areneda ja kasvada ning tunda rõõmu, olla armunud inimliku olemuse võimaluste avastamise ja uurimise protsessi.
  • Kui on õige aeg midagi teha, küll me siis seda teame. Kui on aeg, et midagi juhtuks, küll ta siis juhtub.
  • Suhtlemises pole midagi salapärast. Öeldud sõnad peegeldavad meie olemust.
  • Pole mingeid reegleid, keda tohib armastada ja kellega läbi käia. Me võime armastada seda, keda armastame ja keda tahame armastada.
  • Meil on õigus eeldada head ja et meiega hästi käitutakse. Kui me seda järjekindlalt eeldame, siis ilmselt saamegi kogeda rohkem head ja meisse suhtutakse hästi.
  • Me oleme siin selleks, et elada nii kaua, kuni oleme elus ja igaühele meist on elamiseks antud tema elu.

 

Kyle Gray “Inglilausuja”


ingl

  • Märguande või abi mangumine ei vii teid absoluutselt mitte kuhugi; abi tuleb eeldada, märguannet tuleb eeldada: Millegi igatsemine ei tekita vastuvõtlikkust, vaid hirmu, sest te ütlete tegelikult, et ei usu soovi täitumist ja et teie meel kahtleb. Kui inimene kahtleb, siis ta lülitab ennast välja ja sulgeb meele.
  • Ma ei saanud siis, nagu nüüdki, õieti aru, miks inimesed ei kasuta seda, mis on neil otse nina all ja teeks nende elu hoopis lihtsamaks.
  • “Ta kaevab parasjagu välja oma minevikku. See on emotsiooniderohke aeg, kuid raskustel on oma mõte. Raskusi on vaja parema saavutamiseks.”
  • Tuleb kujutleda, kuidas valgus ümbritseb seda olukorda, sellega seotud inimesi, teid ennast ja kõike muud. Mina kasutan sageli roosat valgust, sest roosa seostub minu jaoks armastusega.
  • Kui ta kaotaks usu inimlikkusesse lõplikult, tõmbaks ta sellega enda ellu veelgi enam negatiivseid juhtumeid ja inimesi. Miranda vajas positiivsemat fookust, et universum saaks toimetada temani kergemaid olukordi.

Anita Moorjani “Minu imelise tervenemise lugu”


291

  • Minu jaoks ei eksisteeri mitte midagi enne, kui see on tekkinud minu eluvõrgustikku. Saan seda võrgustikku suurendada või kokku tõmmata kas oma kogemusi või teadvust avardades või siis piirates. Tundub, et mul on teatud koguses valikuid selle kohta, mida oma vaatevälja lubada. /…/ Teadsin, et mu elu eesmärk on eluvõrgustikku avardada.
  • Ainus asi, mida tuleb teha, on olla mina ise.
  • Me tahame nii väga teiste hulka sobituda. Ma ei mäleta, et mind oleks kunagi julgustatud olema mina ise või olema endale truu, nii nagu mind ei lohutatud, et teistest erinemine on täiesti lubatud.
  • …taipasin, kui karmilt olin kogu elu end kohelnud ja kritiseerinud. Mind ei karistanud mitte keegi. Lõpuks sain aru, et see olin mina, kes polnud andestanud, mitte keegi teine. Mina olin see, kes end arvustas, end maha jättis, ega piisavalt ei armastanud. Mul polnud midagi pistmist teiste inimestega.
  • Kõige tugevam olen siis, kui teen eluga koostööd, mitte ei tööta talle vastu.
  • Kuna me kõik oleme omavahel seotud, siis on võimalik jõuda sellisesse teadvuse seisundisse, milles teiste reaalsuste vilksatused immitsevad läbi meie käesolevasse hetke, sisenedes meie teadvusse, nagu oleksid nad mälestused.
  • Mind ei õpetatud ennast armastama või väärtustama sellisena nagu olen. Selle tulemusena polnud mul teistele eriti midagi anda.
  • Mulle näib, et meile pole ette nähtud unustada, kes me tegelikult oleme, ja et elu ei ole määratud olema nii keeruline. Tundub, nagu oleksime meie oma kohatute ideede ja uskumustega selle keeruliseks teinud.