Monthly Archives: veebruar 2016

Jon Kabat-Zinn “Sa oled alati kohal”


18185

  • “Kui olin budist, ajasin vanemad ja sõbrad hulluks, aga kui olen buddha, pole keegi vihane.”
  • Vaata teisi inimesi ja küsi iseeneselt, kas näed tõesti neid või üksnes oma mõtteid nende kohta.
  • Mediteerimine tähendab laskmist meelel olla nagu ta on, ja mingil määral arusaamist, kuidas ta sel hetkel on. See ei tähenda jõudmist mingisse muusse seisundisse, vaid lubamist olla endal sellises seisundis, nagu sa parajasti oled.
  • “Ma ei armasta lahtriteks jagatud elu.”
  • …lakata panustamast omaenese ja võib-olla ka teiste kannatustesse ja segadusse.
  • Meil kõigil on tunded. Eraldame end neist omaenda vastustusel.
  • Proovi olla leebe, kui tahaksid olla karm, helde, kui tahaksid jätta midagi andmata, avatud, kui tõmbuksid pigem endasse või varjaksid oma tundeid.
  • …vihas on midagi ebaadekvaatset, isegi siis, kui mul on asjast objektiivne ülevaade. Vihale omane mürk rikub kõik, millesse puutub. Kui selle energia saab muuta tugevuseks ja tarkuseks, ilma enesekesksuse või eneseõigustamise tulevärgita, mitmekordistub selle jõud ja selle võime muuta mõlemat, nii viha objekti, kui ka selle allikat.
  • Meie sees asuvad koll ja nõid, neile tuleb näkku vaadata ja neid tunnustada, muidu neelavad nad meid alla.
  • Kuningapoeg nagu teaks teed lihtsalt sellepärast, et ta teab, mida otsib. Nii ei ole. Aga see vend ei ole võimeline ohjeldama oma kõrkust ja ignoreerib paljusid võimalusi, kuidas miski võib elus ilmsiks tulla.
  • Noorimal vennal on pikk tee käia, enne kui võib öelda, et ta saab täielikult aru, kuidas asjad on /…/ Ta saab valusaid reetmise ja petmise õppetunde, ning maksab kõrget hinda oma naiivsuse eest, enne kui saab viimaks kätte kogu oma energia ja tarkuse.
  • Võib-olla tuleb meile aeg-ajalt meelde tuletada, et me oleme juba väärikad ja väärtuslikud.
  • Tunnen vahel tugevat soovi avaneda kõrgematele energiatele.
  • …selles tantsus toob üks asi kaasa teise, tagajärgede ahel tekib ebaisikuliselt. Selle tantsu tulemust võib valesti mõista ja võtta isiklikult ja see võib viia nõmeduseni, millele lisandub nõmedus, rünnakuni, millele lisandub rünnak ja tarkust pole ollagi.
  • Traditsioonilises kloostrielus vahelduvad istumismeditatsioonid kõndimismeditatsioonidega. See on üks praktika. Kõndimine on täpselt sama hea kui istumine. Oluline on see, mis seisundis on su meel.
  • …see, mis näib hetkel toimuvat, ei ole kunagi päris kõik, mis tegelikult toimub.
  • Tee seda, mis on sulle määratud, ja ära looda ega usalda liiga palju.
  • Igal kongielanikul on oma lugu, kuidas üks asi viis teiseni. Muide, lood ongi sellised. Üks asi viib teiseni. Paljud ei teagi, mis nendega juhtus, mis valesti läks.
  • Ainult see, mis toimub praegu, toimub ka hiljem.
  • …kui lõpetad kartmise, et oled viletsam, kui sa oled, ja näitamise, et oled parem, muutub see, kes sa tegelikult oled, palju helgemaks ja rõõmsamaks, ja sinuga on lihtsam koos elada.

..

Olen nii, nagu olen, ja sellest piisab,

kui maailmas ükski mind ei märka, olen rahul,

kui maailmas kõik mind märkavad, olen rahul.

Üks maailm märkab mind, kõigist suurem mu jaoks, ja see olen ma ise.

– Walt Whitman

Advertisements

John Banville “Surilina”


9789985335406.jpg

 

  • Kui see oleks olnud kunstiteos, mida ma lõin, oleks mu meisterlikkusele aplodeeritud. Võib-olla mu viga seisneski selles, et ma tegin seda kõike salaja, mitte aga avalikult ja ekstravagantselt. See oleks rahvast lõbustanud, mulle oleks andeks antud – arlekiinile antakse alati andeks, ta jääb alati ellu.
  • Mul ei ole kalduvust apokalüptilisteks meeleoludeks, sest olen näinud, kuidas nii paljud maailmad paistavad lõppevat, kuid jäävad ometi ellu /…/
  • Ma ei sobi hästi maailma, sobin sinna kohmakalt, ma olen liiga kõrge, liiga lai, liiga raske asjade tavalise mõõtkava jaoks. Ma ei kiitle, lausa vastupidi – olen alati pidanud oma liiga suurt mina koormavaks ja piinlikuks.
  • …andke mulle mingi anonüümne asfaldiga kaetud maalapp, kus hõõgub õlituli ja taustal paistavad ähmaselt vabrikud, mingi vastik vaevatud paik eikusagil, kus ma saan tunda end turvaliselt, kus ma saan tunda end kodus, kui ma peaksin ennast üldse kunagi kusagil kodus tundma.
  • Talle ei meeldinud rääkida endast või oma elust ning kui ta mainiski mõnda seika oma minevikust, ilmus ta häälde hämmeldusnoot, otsekui oleks juhtunud toimunud kellegi teisega ning ta ei oleks suutnud mõista, kuidas ta teab nii palju üksikasju.
  • Mind häirib üksnes mõte sellest, mida kõike ma oleksin võinud teha, kui ma oleksin olnud lihtsalt – kui niisugust asja saab üldse lihtsaks nimetada – mina ise.
  • Huvitav, kas teistel inimestel on ka niisugune tunne, nagu minul, et ma ei ole kunagi päriselt kohal, ükskõik kus ma parasjagu olema juhtun, et ma ei olegi niivõrd inimene kui valelik kohale pandud ja ajas triiviv võimalikkus.
  • On hetki – ja ma tunnen neid hästi, – mil kõik läheb äkitselt lõdvaks ja tühjaks, nagu oleks õhk kõigest välja pahisenud ning selles hetkes tabatud inimesed kõhklevad, tundes end pidetuna ja kuidagi iseendas paigalt nihutauna.
  • Selge ei olnud aga see, kas märgid olid ikka päriselt märgid ja mõeldud just talle või olid need osad asjast endast, sellest asjast, mille jaoks tal ei olnud veel nime, see tähendab need osad, mida tal lubati näha, märgata, tallele panna. See muster, mida ta oli äkitselt eristanud, võib olla üksnes mingi palju sügavama ja lõpmata keerulisema korra pealiskaudne ilming, ning selle korra endani ei lubata tal võib-olla kunagi tungida. Tal ei oleks midagi selle vastu, kui see oleks nii. Tegelikult meeldis talle mõelda, et on olemas mingi tase, mida ta ei suuda saavutada, ei suuda iialgi saavutada, mosaiik selle mosaiigi all, mille ta oli paljastanud. Jah, mosaiik mingi templi põrandas ja tema ise põlvili, preestrinna, kes on pühakojaga seotud igipõliste ja muutumatute tõotustega. Tal oli isegi oma püha valitsuskepp täitesulepea kujul, ilmalikud reliikviad turvaliselt selle sisse keeratud.
  • Kõigel oli tähendus, otstarve ja koht mustris ning midagi ei lähe kaduma.
  • Nagu on sageli lugu unenägudega, jättis se emulle ülimalt tähendusrikka mulje, kuigi ma ei oska öelda, mida see tähendama pidi.
  • Minus on aga kindlasti kusagil sügaval maetud midagi, millest ma aru ei saa ja mille olemust ma oskan üksnes vaistlikult tunnetada.
  • Ma mõistsin, et olen lõpuks täiesti vaba. Minult oli kõik ära võetud, seega pidi mulle kõik lubatud olema.
  • On niisuguseid aegu, iga pagulane teab neid, kui tundub, nagu sa hõljuksid ilma tahteta, ei ole küll meeleheitel, aga ka mitte lootusrikas, vaid ootad pelgalt, mis edasi juhtub.

Dalai-Laama “Avali süda”


avali-syda

  • …põhiolemuselt on kõik olendid teiega võrdsed soovis õnne saavutada ja tahtes kannatustest üle saada.
  • Vaimset ja füüsilist õnne võrreldes leiame, et vaimsel tasandil asetleidvad valu- ja mõnukogemused on tegelikult võimsamad. Leides ennast näiteks väga meeldivas keskkonnas, kuid olles samal ajal masenduses või millegi pärast äärmiselt mures, märkame vaevalt oma ümbrust. Teisest küljest on hinges valitseva rõõmu korral kergem vastu seista katsumustele või muule ebaõnnele. See näitab, et valu- ja mõnukogemused on mõtete ja emotsioonide tasemel võimsamad kui need, mida tunneme füüsilisel tasandil.
  • Kui me oleme kellegi peale pahased, siis oleme võimelised selle isiku vigu kaaluma ja ammutama sellest järjest tugevama veendumuse tema kahtlasest loomusest.
  • Kui aine võiks tekkida põhjuslikkuseta, siis kõik asjad kas eksisteeriksid igavesti samas olekus, kuna neil ei oleks vaja põhjuseid ning tingimusi, või ei tekiks üldse mitte midagi, kuna mitte millegi tekkimiseks poleks tingimusi.
  • Ahnus tekitab meis pideva rahulolematuse. Õelus põhjustab hirmu ja paneb meid teisi kahjustama. Väärarvamused toidavad tõele vasturääkivat usku, mis tekitab raskusi tõdedest arusaamisel ja kangekaelselt valede vaadete külge klammerdumisest.
  • Õppimisega omandatud laialdasema arusamaisega muutub meie veendumus sügavamaks ja kutsub esile võimsama kujustamise.
  • Kui me ei mõista olemasolu kannatuslikkust, suureneb kiindumus elu vastu. Arendades arusaama elu viletsast loomusest, saame sellest kiindumusest üle.
  • Tarkuse arendamine on meele viimine vastavusse asjade tegeliku olemisviisiga. Selle protsessi kaudu eemaldame järk-järgult väärad kujutelmad reaalsusest.
  • …piina aluseks on väärtaju, ekslik igatsus olematu “mina” järele.
  • Budistlike vaadete kohaselt on praegu inimene olla üsna mugav.
  • Inimestena sõltub meie heaolu vägagi palju teiste heaolust, ja meie ellujäämine on tohutu hulga inimeste töö tulemus.
  • …meie sünnid ei ole piiratud planeediga Maa. Budistliku maailmavaate kohaselt oleme läbinud elu ja surma tsükleid palju kauem, kui meie planeet on eksisteerinud.
  • Enesevaatlus aitab kohe avastada mõtlemise muutumise lodevaks ja uniseks ning suunata mõtted taas valitud objektile. Tavaliselt on see loomu poolest endassetõmbunud inimeste probleem. Kujustamine muutub liiga nõrgaks, selles puudub elujõud.