Monthly Archives: juuni 2016

Torey Hayden “Tiigri tütar”


20160629_221503

  • Kõikidest raamatutest, mis ma talle lugesin, äratas temas suurimat vaimustust “Väike prints”. Teda võlus see mõtlik ja kimbatuslik tegelaskuju. Sheila mõistis tema erilisust. Ühel hetkel täiskasvanulik, järgmisel ebaküps, kord tähendusrikas, samal ajal nii lihtne, ning ikka ja alati üksik ning tõrjutud, sellisena jättis väike prints Sheilale tugeva mulje.
  • Tundsin, et Sheilal on meie suhet väga vaja ja ilma selleta ei saaks tema tundeelu edasi areneda. Ta vajas väärikustunnet, mis on inimesel, kes teab, et teised temast hoolivad.
  • Minu jaoks ei ole olemas ühte kindlat raamistikku, mille abil inimese käitumist saaks ammendavalt tõlgendada. Me loome erinevaid teooriaid, et saavutada kaoses korda niisugusel määral, mis on piisav tegeliku muutuse tekkimiseks, aga need oleme ju meie, kes oleme selle süsteemi loonud, kuna meie ise vajame neid muutusi.
  • “Kui ma nii andekas olen, siis miks ma ennast ise nii lollina tunnen? Mis anne see selline on, mis keerab maailma kummuli, nii et vähem on rohkem ja rohkem on vähem?”
  • “Tead… kui ma seda lugesin, siis see mind nagu… noh, kuidas seda öelda? Avardas? Ei, see pole see.” Ta tegi jutusse pausi. “Kui ma seda loen, siis oleksin nagu väikeses pööningukambris – see on minu tavaline elu – ja pea kohal on katuseluuk, mida ma näen, aga milleni ma ei ulatu. Ja kui ma siis ikka loen seda, siis minu sees nagu kasvaks miski, tõstaks mind kõrgemale, nii et ma ulatun korraks seda katuseakent paotama ja välja vaatama. Ainult vilksamisi, mõistad? Sellel hetkel saan aru, et on midagi, mis on minust suurem.”
  • “Mulle meeldiks lihtsalt kellegagi koos olla, kallistada. Saad aru, mis ma mõtlen? Et keegi paneks lihtsalt oma käed mulle ümber ja embaks ega mõtlekski kaugemale. Aga sellist asja vist ei saa olla. Ja nii polegi mul kedagi.”
Advertisements

Susan Jeffers “Tunne elust mõnu”


20160605_191757

  • Minus on mõõde, mida ma varem polnud kogenud ega uurinud.
  • Peale argielu melodraamas osalemise on ka teisi võimalusi elus kaasa lüüa.
  • Suurema osa ajast sumame udus ja raskuses, mõistmata, et meil tuleks ainult õppida tõusma pilvedest kõrgemale.
  • Madalam mina on see osa meist, mis ei hiilga just hea kasvatusega ning mis leiab, et ainus võimalus ellu jääda on teiste tunnetest mitte hoolida.
  • Kui redel oleks õige seina najal, tunneksime end pärast iga astutud sammu rõõmsamana, rahulolevamana, õnnelikumana, helgemana.
  • Me pole lihtsalt masinad, mis püüavad oma sihtpunkti jõuda. Me oleme südamed ja hinged, mis iga päeva igal ajahetkel on võbelevalt seotud kõigi ja kõigega meie ümber.
  • Kui me suudaksime treenida seda lihast, mis tõstab meid meie kõrgema minani, leiaksime, et meie vägi tuleb meisse tagasi, ning elu ei tunduks enam sellise rabelemisena.
  • Kuhu sa tahad, et ma läheksin? Mida sa tahad, et ma teeksin? Mida sa tahad, et ma ütleksin ja kellele?
  • Tegelikult on nii, et päriselt elus olla tähendab palju valu.
  • Otsekui oleksin ma hoidnud sõrme kaitsetammis oleva augu ees, püüdes hoida tagasi minus peituvate pisarate tulva.
  • Rahuldus elust tuleb ainult seotusest praeguse hetkega.
  • Ülbust on väga raske taluda, olgu siis tegemist teiste või meie enese ülbusega.
  • “Te ei pea oma toast lahkuma. Istuge edasi oma laua taga ja kuulake. Ärge isegi kuulake, vaid lihtsalt oodake. Ärge ka oodake, olge üsna vaikselt ja üksi. Maailm annab end vabatahtlikult teile kätte, sel pole muud valikult kui vaimustunult teie jalge ette veereda.” – Kafka
  • On inimesi, kes pärast ruumi sisenemist kaovad märkamatult rahva hulka; nende chi on kokku tõmbunud. Teised plingivad eredalt, nende chi ulatub kaugele. /…/ Inimene ei pea olema müürilill, kui ta seda ei taha. Ta võib õppida levitama oma chi’d ja tõmmata magnetina ligi ükskõik keda selles ruumis.
  • Ükskõik, kuidas sind vastu võetakse, kinnita endale, et oled väärt inimene, kellel on maailmale palju pakkuda.
  • Tsentris püsides tunneme, et meie juured on kindlalt meie enda väikeses universumis. See vabastab meid alalisest vajadusest siduda end kellegi teise universumiga.
  • Peab ainult märkama seda hetke, mil on aeg end uuesti kokku võtta ja seda uuesti ja uuesti ja uuesti.
  • Korja üles see, mis on sulle eluliselt vajalik.