Emma Donoghue “Room”


Room_cover

  • Vitamins are medicine for not getting sick and going back to Heaven yet. I never want to go, I don’t like dying but Ma says it might be OK when we’re a hundred and tired of playing.
  • Stealing is when a boy takes what belongs to some boy else, because in books and TV all persons have things that belong just for them, it’s complicated.
  • Here come the turtle babies out of their shells, but the turtle mothers are gone already, that’s weird. I wonder if they meet sometime in the sea, the mothers and the babies, if they know each other or maybe they just swim on by.
  • I think he’s doing sarcasm, when he says the really opposite with a voice that’s all twisty.
  • Ma plays with Tank too but not as long. She gets sick of things fast, it’s from being an adult.
  • It would be cool to sometimes go smaller again and sometimes bigger like Alice.
  • Before I didn’t know to be mad that we can’t open Door, my head was too small to have Outside in it. When I was a little kid I thought like a little kid, but now I’m five I know everything.

“Scared is what you’re feeling,” says Ma, “but brave is what you’re doing.”

“Huh?”

“Scaredybrave.”

“Scave.”

  • I remember the manners, that’s when persons are scared to make other persons mad.
  • It’s really quiet for a minute. The woman says: “Your experiences have given you, ah, enormous empathy with the suffering children of the world.” “Not just children,” says Ma. “People are locked up in all sorts of ways.”
  • “Hey buddy.” Here’s Paul my Uncle, I didn’t know he was let in the dining room. I think buddy is man talk for sweetie.
  • In the world I notice persons are nearly always stressed and have no time. Even Grandma often says that, but She and Steppa don’t have jobs, so I don’t know how persons with jobs do the jobs and all the living as well. In Room me and Ma had time for everything. I guess the time gets spread very thin like butter over all the world, the roads and houses and playgrounds and stores, so there’s only a little smear of time on each place, that everyone has to hurry on to the next bit.

 

 

Mari Metsallik “Metshaldja päevik”


16767

  • Kui sõnad on pühitsetud ja valgusküllased, on neil soodne ja tervendav mõju ja need hakkavad inimese hinges helisema ja laienema ning aitavad nende hingevalgusel kasvada.
  • Vihaenergia tuleks alati suunata endast väljapoole, eriti hea on kuuris puude lõhkumine või palli loopimine. Hea oleks võtta midagi pihku ning kogu jõust endast eemale heita. Viha ei tohi suunata sisse ega alla suruda.
  • Mida enam tõuseb meie vibratsioonitase, seda kergemat, vitamiinirikkamat, värvilisemat ja meie kehale kasulikumat toitu hakkame valima.
  • Paranemine algab ainult põhjuse eemaldamisest.
  • Mõistsin selgelt, kui oluline on keha tervise nimel hetkes kohaolu. Iga hetk, kui me pole täielikus kohaolus ja teadlikud, on see nagu avatud ustega pidu sinu kodus, kuhu võivad kõik sisse voorida, ilma et sa ise seda märkaksid.
  • Meie keha olukord – selle kuju, kaal ja tervis – on tagajärg ja peegeldus meie valikutest, mõtetest, suhtumisest.
  • Me vajame värsket õhku, mis on segunenud õietolmu ja lillede eeterlike õlidega, vajame puhast vett, mis jookseb mööda allikaid ja päikeseenergiaga laetud toitu, mis kasvab puhtas looduses meie ümber. Me peame leidma aega jalutuskäikudeks, looduse vaatlemiseks ja mõtestamiseks. Niisugune looduses viibimine kiirendab ja puhastab mõtteid.
  • Voodi ees on minu väike altar. Sellel on valge lina, mille peal mõned kiirgavad inglikujukesed, valged suled, mõned kivikesed, naturaalsed kristallid, roosiõied ja valged küünlad. See on paik, millest kiirgab alati kõrgsageduslikku energiat ja rahu.
  • Distsiplineeritus aitab saavutada paremat kontakti oma kehaga ning oskust olla oma meele ja tunnete peremees. Enesekontroll ja -distsipliin põletab meis oleva laiskuse, mis on nii ihu kui ka hinge mandumise põhjuseks. Igahommikusest ja -õhtusest pesemisrituaalist kinni pidamine toob distsipliini meie ellu. Ja see omakorda aitab meil areneda teistel aladel, mis vajavad distsipliini, näiteks aeglane ja tähelepanelik söömine. Distsipliin on tee tarkuseni.
  • Ei tohiks alahinnata oma käega tikitud mustrite ja sümbolite väge. Need toimivad nagu amuletid, mis kaitsevad, väestavad, tervendavad keha.
  • Maa on loodud inimestele eelkõige naudinguks ja loominguks, mitte kannatamiseks. Me peame lahti laskma iganenud uskumusest, et me sünnime siia vaid karma tasakaalustamiseks ja kannatamiseks. Kui suudame võtta omaks arusaama, et me sünnime siia loominguks ja õnnelikuks eluks, et Maa on loodud meie parimate omaduste arendamiseks, saab meie elu hakata muutuma kergemaks ja õnnelikumaks.
  • Minnes metsa avatud südamega, tuleb inimene välja sügavate teadmistega.
  • Iga niinimetatud ebaõnnestumine elus on võimalus sügavamaks arenguks ja äratundmiseks.
  • Väga vanad hinged tunneb Maal ära selle järgi, et neis on oskused kõigis valdkondades, nad võivad valida mistahes elukutse ja on selles andekad ja nad naudivad paljusid erinevaid ameteid, hobisid. Nende energeetilises teabes on märgised kõikide teadmiste ja kogemustega eelmistest eludest.
  • Maailm on meie isiklike valikute tagasipeegeldus. Kui oleme ausad ja heatahtlikud, heliseb elu meie ümber kui selge kristall. See, millele me tähelepanu suuname, muutub meiks.
  • Kogemused on avalikud, aga õppetunnid neis on peidetud.
  • Kui üks inimene teist tahtlikult solvab, on ta järelikult ise sisemiselt väga õnnetu. Vaid õnnetud inimesed käituvad teistega inetult.
  • Me ei pea arenema kannatades ja me ei ole kehastunud selleks, et läbi kannatuste õppida.
  • Koolis õpetatakse last rääkima sõnu, mille taga pole loovat mõtet. Õpetatakse lobisema. Mäletan protesti, mida tekitas sunniviisiliselt rääkima õhutamine, kui samal ajal teadsin ja mäletasin, kuidas mulle kunagi indiaanipere lapsena oli õpetatud vaikimist ja sõna väge. Iial ei segata teiste mõtete vahele, selle vastu eksivad rängalt kõik täiskasvanud tänapäeval.
  • Lärmakas ja vali suhtlemine on väga väsitav ning tundlikele lastele äärmiselt valus.
  • Kes on teisele haiget teinud, on ellkõige ise haiget saanud ja vajab tervendust.
  • Teadlik inimene teab, kuidas ja millal suunata oma energiat.
  • Ego on hea, kui me võtame teda kui õpetajat, kes muuhulgas annab meile jõu enda eest seista ja öelda vajadusel “ei”.
  • Naiivsus on see, kui me ei suuda või ei taha aru saada oma mõtete, tunnete ja sõnade mõjust välisele maailmale. See on eituses elamine. Sellise suhtumisega inimesed põhjustavadki enamiku kannatustest Maal.

Haruki Murakami “Lõuna pool piiri, lääne pool päikest”


hm-southukpaper

  • “Pärast teatud aja möödumist sündmused tarretuvad. Just nagu ämbritäis tsementi. Ning tagasi me enam ei pääse.”
  • “Sulle meeldib kõigest ainult üksinda mõelda ning sulle ei meeldi, kui inimesed näevad mis su peas toimub. Võib-olla tuleb see sellest, et sa oled ainuke laps. Sa oled harjunud üksinda mõtlema ja tegutsema. Sa arvad, et kui sina millestki aru saad, siis rohkemat polegi vaja.”
  • Elasin kellegi teise, mitte enda elu. Kui palju see inimene, keda endaks nimetasin, üldse oli mina? Ja kui suur osa temast ei olnud? Kui ehtne mu maailm oli?
  • Mõned asjad haihtusid, nagu oleksid nad küljest lõigatud. Teised hääbusid vaikselt udusse. Lõpuks jääb ikka ainult kõrb järele.
  • Üks asi läheb viltu ning kogu kaardimajake kukub kokku. Ning pole mingit pagemisvõimalust, kuni keegi mööda kõnnib ja su välja sikutab.
  • Kui küllalt kaua vihma jälgida, nii et ühtegi mõtet enam peas ei keerle, siis võib tunda, kuidas keha muutub kaalutuks ja raputab end reaalsest maailmast lahti. Vihmal on hüpnotiseeriv jõud.
  • Teistsuguseks saades võiksin end kõigest vabastada. Uskusin siiralt, et suudan iseenda eest põgeneda, vähemalt nii kaua, kuni püüan seda teha. Ometi sattusin alati tupikusse. Ükskõik mida ette võtan, ikka seisan lõpuks iseendaga silmitsi. See, mis on puudu, on alati puudu. Dekoratsioonid mu ümber võivad muutuda, aga mina olen ikka seesama ebatäiuslik inimene.
  • Justkui laps, kes mängib peitust, varjus ta sügavale iseendasse, ometi lootes, et ta leitakse üles.