Monthly Archives: veebruar 2019

Alan Shayne, Norman Sunshine “Topeltelu”


dav

Kirjastus Varrak 2018.

376 lk.

Tõlkinud Viivi Verrev

..

  • Me ei vahetanud kahetunnise sõidu jooksul peaaegu ühtegi sõna. Meie vahel oli mugav side, mis lubas meil, kui me seda tahtsime, olla lähedased sõnu vajamata.
  • Suhtes on alati lugematu arv kordi, kus sa midagi ei tunne.
  • Mulle tundub, et ühele inimesele truuks jäädes sa talletad armastust, ja siis on seda vajadusel võtta.
  • Armastus ja töö on meie inimlikkuse nurgakivid.
  • Viie aasta jooksul oli mul ühe näitlejannaga olnud aeg-ajalt suhe. Meil oli hulk õnnelikke ja armastusega täidetud aegu. Peale toreda koosolemise oli tohutuks kergenduseks liikuda teatrimaailmas naise kõrval. Homoseksuaalsus oli paljude meelest needus, eriti agentide ja produtsentide meelest, kes ei kasutanud teada olevaid homoseksuaale mujal kui vaid ekstsentrilistes või karakterrollides, mitte kunagi aga romantilistes peaosades.
  • Olin ennegi olnud armunud, kuid iga kord vaid armastuse ideesse. Olin alati tahtnud armastada ja projitseerisin seda teistele inimestele. Mõnikord kestsid suhted aastaid, sest olin täis otsustavust olla koos ühe inimesega ja nägin selle nimel vaeva.
  • Mõistsin, et vastutan teise inimese eest. Ta ei olnud enam lihtsalt ülimalt kütkestav, võluv ihaldusobjekt, kes mu ellu põnevust tõi; ta oli lihast ja luust inimene, kes oleks võinud surra, kui ma ei oleks leidnud abi siis, kui seda vaja oli. Tundsin esmakordselt elus, et keegi oli osa minust, ja ma mõistsin, et olin tõepoolest kogenud tema valu. Me olime üks.

Viited:

Mae maailm

60 aastat koos olnud Alan ja Norman