Tag Archives: vaimsus

Louise L. Hay “Südametarkused”


Südametarkused

  • Kui meil esineb mingis vallas sundharjumus, siis selle asemel, et mõelda endast halvasti, tuleks aru saada, et meie teadvuses on selle seisundi järgi vajadus, sest muidu vajadus puuduks.
  • Kui töötad kohas, kus on armastust ja rõõmu ja naeru ning sinust peetakse lugu, siis teed väga head tööd ja oled topelt töökas. Sa avastad, et sul on rohkem andeid ja võimeid, kui oleksid iial osanud arvata.
  • Uskumustesüsteemi omandame me varases lapsepõlves. Seejärel läheme läbi elu, luues kogemusi, mis nende uskumustega klapiksid.
  • Mitte keegi ei saa sinult võtta seda, mis kuulub õigusega sulle. See, mis kuulub sulle, tuleb sinu juurde alati tagasi. Taevalikult õiges järjekorras. Kui miski ei tule sinu juurde tagasi, siis polegi see nii ette nähtud. Lepi sellega rahus.
  • Iga kogemus, kaasa arvatud su vead, on elus toetuspunktideks.
  • Kui usud, et tegid midagi valesti, siis sa leiad mooduse, et end karistada.
  • Hakka kuulama, mida ja kuidas sa räägid. /…/ Sul on võimalik valida, mida öelda, teha ja mõelda.
  • Oma vaimses majapidamises tuleb regulaarselt teha suurpuhastust ja visata välja mineviku praht – see, mis sind enam ei rahulda või sulle enam ei sobi.
  • Kui sa ei usalda teisi inimesi, pole sa järelikult enda päralt. Sa ei toeta ennast. Kui hakkad olema tõeliselt enda päralt, hakkad usaldama ennast, ja kui usaldad ennast, hakkad usaldama ka teisi.
  • Inimesed otsivad just selliseid oskusi ja andeid, mida sinul on neile pakkuda, ning teid viiakse kokku Elu malelaual.
  • “Kuidas ma seda loon? Mis minu sees paneb mind uskuma, et väärin seda kogemust?”
  • Hea tervise korral pole väsimust, söögiisu on hea, uinumine ja ärkamine käib lihtsalt, mälu on hea, on olemas huumorimeel, mõtted ja teod on täpsed, ja inimene on aus, alandlik, tänulik ja armastav.
  • Käesolev kogemus on toetuskivi teel uude teadlikkuse ja suurema rõõmu juurde.
  • Kui tegid minevikus tõesti midagi kahetsusväärset, siis ära seda enam tee!
  • Väline maailm ei puuduta mind. Mina vastutan iseenda eest. Mina valvan oma sisemaailma, sest seda loon ma ise.
  • Kui sinu mõtted on negatiivsed, siis võid omaenda negatiivsuse merre lausa uppuda. Kui sinu mõtted on positiivsed, siis elumeri kannab sind.
  • Sa tead, et suudad saada parema kontakti oma tõelise minaga. Mitte et sa oleksid parem inimene, sest see viitaks justkui sellele, et sa polegi piisavalt hea – sa muutud rohkem selle inimese nägu, kes sa tõeliselt oled.
  • Kui sa tõmbud kokku, siis ehitad enda ümber müürid ja lülitad end välja.
  • Tulemiseks ja minemiseks pole ei vale ega õiget aega. Tuleme alati keset filmi ja lahkume enne filmi lõppu.
Advertisements

Alex Loyd, Ben Johnson “Tervenemise tee”


9789949275311.jpg

  • Suurem osa meist näeb iga päev maailma mingil määral ebatõeselt.
  • Käsklus, mis on antud südamele, on tugevam kui peale antud käsklus. Süda võidab alati.
  • Peaaegu võimatu on muuta inimese probleemi ainult tahtejõuga, sest alateadvus on enam kui miljon korda võimsam kui meie tahtejõud.
  • Me teeme ainult seda, mida me usume, ja kõike, mida me teeme, teeme sellepärast, et usume midagi.
  • “Ma arvan, et ei ole kunagi tulnud stressiga eriti hästi toime, seega välismaailm oli minu jaoks üleni üks suur päästik ja tundsin, kuidas see kõik mind rõhus.”
  • Tulevikumeditsiin põhineb keha energia valitsemisel.
  • Mõistus oleks nagu ehitanud kindluse või tsitadelli mingite kindlate mälestuste ümber.
  • Arvesta ainult nende inimestega, kelle armastus sinu südant soojendab.
  • Mõnikord on tervenemine õhkõrn.
  • Kui sind armastatakse sisemiselt ja väljaspoolt, paraneb kõik tavaliselt väga kiiresti.
  • …ebaterve uskumine, et “midagi peaks muutuma, et ma saaksin normaalseks.”
  • Kõige laastavam, mida inimene elus üldse saab kogeda, on see, kui teine inimene tõukab ta endast ära.
  • Kui suuname oma energia südame rämpsust puhastamisele, saame automaatselt seda, mida tegelikult soovime – hea enesetunde. Mida teised inimesed meie vastu tunnevad, laheneb seejärel iseenesest.

Tommy Hellsten “Peatu. Oled juba kohal”


18257

  • Saare hing ei avane kiirustajaile, ringitormajale, enesekesksele elamuste jahtijale.
  • Mis on heatahtlikkus? See on soov teha teisele head. Mis teeb selle võimalikuks? Et sul endal on hea olla. Siis nimelt on võimalik taluda seda, et teine saab midagi head.
  • “See, mis sa oled, karjub nii kõva häälega, et ma ei kuule, mis sa räägid.”
  • Inimese tunnetel ja vajadustel, tema nõrkusel ja haavatavusel polekski nagu kohta tööelus ja need tuleks suruda nn tavaellu. Selle arusaamaga muudetakse inimene pinnapealseks ja lamedakoeliseks olendiks.
  • Olin nii pikka aega kõik oma vajadused kõrvale lükanud, et ma ei osanud ennast enam kuulata.
  • Oma tundeid ja vajadusi välja näidates inimene justkui mõõdab, kui palju on tema ümber armastust. Kas ma ikka tohin olemas olla, kui mul on oma tunded ja vajadused ja kui ma võtan ruumi ja olen neile tülikas? /…/ Me kõik teame, kui raske on end väljendada ja ruumi võtta.
  • Minu asi ei ole päästa teist inimest tema enda tusameele käest. Igaühel on õigus oma hingevalule.
  • Vaim on dünaamiline, see kehutab inimest uuesti sündima. Targalt kutsub see meid, et teeksime sügavamalt tutvust iseenda ja oma eluga. See kutsub meid kogu aeg, see loob olukordi, juhatab meid ummikutesse. Ummik on see koht, kust ei pääse edasi ega kõrvale, ka mitte tagasi. Ainus võimalik suund on minna ülespoole.
  • Peab julgema olla hull teiste silmis.
  • Mõnikord on mul olnud säärane tunne, et seisan oma elu ukselävel ja koputan, et sisse pääseda. Ja siis vastatakse mulle, et ma ei mahu enam, kõik kohad on juba täis.

Joan Duncan Oliver “Õnn. Kuidas seda leida ja hoida”


show

  • Meditatsiooni ja kognitiivse treeninguga saame me aju seadistada kogema maailma nii, nagu õnnelikud inimesed seda loomulikult ja iseenesest mõistetavana võtavad.
  • Budistid arvavad, et hävitavad emotsioonid ei ole meie loomupärased omadused ja seetõttu suudame need kõrvale jätta.
  • Ükskõik, millisel kujul headus ka ei esine, on põhimõte selles, et sul tekib kontakt teise inimesega.
  • Sa pead hakkama elama olevikus ja õppima, kuidas lõpetada kinnisideeliselt mõtlemine.
  • Loomine on lõbus – mõnikord isegi ekstaatiline. Lapsed teavad seda intuitiivselt, aga täiskasvanuile tuleb aeg-ajalt meelde tuletada, et me oleme kõige õnnelikumad seisundis, kus alateadvus on loomingulisusega hõivatud.
  • Inimesed, kes näevad elu kui tähendusrikast tervikut, on õnnelikumad, kui need, kes näevad seda sündmuste reana, millel puudub kindel teema või suund.
  • Jaapanis hõlmab otsuseni jõudmine kõikide andmete kokku kogumist, nende uurimist igast vaatepunktist ja siis parimal vastusel esile kerkida laskmist. Läänemaailmas proovime me kavandada, mis peaks juhtuma, toetudes sarnastele olukordadele minevikus ja mugandama seda siis antud situatsiooni puhul.
  • Pikemas perspektiivis on iseloom see, mis loeb.
  • “Reaalsus ei ole midagi muud kui kollektiivne eelaimus.” Mälu on selline. Teatud sündmused sulanduvad kollektiivses psüühikas.

Mari Metsallik “Metshaldja päevik”


16767

  • Kui sõnad on pühitsetud ja valgusküllased, on neil soodne ja tervendav mõju ja need hakkavad inimese hinges helisema ja laienema ning aitavad nende hingevalgusel kasvada.
  • Vihaenergia tuleks alati suunata endast väljapoole, eriti hea on kuuris puude lõhkumine või palli loopimine. Hea oleks võtta midagi pihku ning kogu jõust endast eemale heita. Viha ei tohi suunata sisse ega alla suruda.
  • Mida enam tõuseb meie vibratsioonitase, seda kergemat, vitamiinirikkamat, värvilisemat ja meie kehale kasulikumat toitu hakkame valima.
  • Paranemine algab ainult põhjuse eemaldamisest.
  • Mõistsin selgelt, kui oluline on keha tervise nimel hetkes kohaolu. Iga hetk, kui me pole täielikus kohaolus ja teadlikud, on see nagu avatud ustega pidu sinu kodus, kuhu võivad kõik sisse voorida, ilma et sa ise seda märkaksid.
  • Meie keha olukord – selle kuju, kaal ja tervis – on tagajärg ja peegeldus meie valikutest, mõtetest, suhtumisest.
  • Me vajame värsket õhku, mis on segunenud õietolmu ja lillede eeterlike õlidega, vajame puhast vett, mis jookseb mööda allikaid ja päikeseenergiaga laetud toitu, mis kasvab puhtas looduses meie ümber. Me peame leidma aega jalutuskäikudeks, looduse vaatlemiseks ja mõtestamiseks. Niisugune looduses viibimine kiirendab ja puhastab mõtteid.
  • Voodi ees on minu väike altar. Sellel on valge lina, mille peal mõned kiirgavad inglikujukesed, valged suled, mõned kivikesed, naturaalsed kristallid, roosiõied ja valged küünlad. See on paik, millest kiirgab alati kõrgsageduslikku energiat ja rahu.
  • Distsiplineeritus aitab saavutada paremat kontakti oma kehaga ning oskust olla oma meele ja tunnete peremees. Enesekontroll ja -distsipliin põletab meis oleva laiskuse, mis on nii ihu kui ka hinge mandumise põhjuseks. Igahommikusest ja -õhtusest pesemisrituaalist kinni pidamine toob distsipliini meie ellu. Ja see omakorda aitab meil areneda teistel aladel, mis vajavad distsipliini, näiteks aeglane ja tähelepanelik söömine. Distsipliin on tee tarkuseni.
  • Ei tohiks alahinnata oma käega tikitud mustrite ja sümbolite väge. Need toimivad nagu amuletid, mis kaitsevad, väestavad, tervendavad keha.
  • Maa on loodud inimestele eelkõige naudinguks ja loominguks, mitte kannatamiseks. Me peame lahti laskma iganenud uskumusest, et me sünnime siia vaid karma tasakaalustamiseks ja kannatamiseks. Kui suudame võtta omaks arusaama, et me sünnime siia loominguks ja õnnelikuks eluks, et Maa on loodud meie parimate omaduste arendamiseks, saab meie elu hakata muutuma kergemaks ja õnnelikumaks.
  • Minnes metsa avatud südamega, tuleb inimene välja sügavate teadmistega.
  • Iga niinimetatud ebaõnnestumine elus on võimalus sügavamaks arenguks ja äratundmiseks.
  • Väga vanad hinged tunneb Maal ära selle järgi, et neis on oskused kõigis valdkondades, nad võivad valida mistahes elukutse ja on selles andekad ja nad naudivad paljusid erinevaid ameteid, hobisid. Nende energeetilises teabes on märgised kõikide teadmiste ja kogemustega eelmistest eludest.
  • Maailm on meie isiklike valikute tagasipeegeldus. Kui oleme ausad ja heatahtlikud, heliseb elu meie ümber kui selge kristall. See, millele me tähelepanu suuname, muutub meiks.
  • Kogemused on avalikud, aga õppetunnid neis on peidetud.
  • Kui üks inimene teist tahtlikult solvab, on ta järelikult ise sisemiselt väga õnnetu. Vaid õnnetud inimesed käituvad teistega inetult.
  • Me ei pea arenema kannatades ja me ei ole kehastunud selleks, et läbi kannatuste õppida.
  • Koolis õpetatakse last rääkima sõnu, mille taga pole loovat mõtet. Õpetatakse lobisema. Mäletan protesti, mida tekitas sunniviisiliselt rääkima õhutamine, kui samal ajal teadsin ja mäletasin, kuidas mulle kunagi indiaanipere lapsena oli õpetatud vaikimist ja sõna väge. Iial ei segata teiste mõtete vahele, selle vastu eksivad rängalt kõik täiskasvanud tänapäeval.
  • Lärmakas ja vali suhtlemine on väga väsitav ning tundlikele lastele äärmiselt valus.
  • Kes on teisele haiget teinud, on ellkõige ise haiget saanud ja vajab tervendust.
  • Teadlik inimene teab, kuidas ja millal suunata oma energiat.
  • Ego on hea, kui me võtame teda kui õpetajat, kes muuhulgas annab meile jõu enda eest seista ja öelda vajadusel “ei”.
  • Naiivsus on see, kui me ei suuda või ei taha aru saada oma mõtete, tunnete ja sõnade mõjust välisele maailmale. See on eituses elamine. Sellise suhtumisega inimesed põhjustavadki enamiku kannatustest Maal.

Sangharakšita ”Vabaduse maitse ja teisi loenguid budismist”


723

  • Tõsiasi, et meil on harjumus käituda teatud viisil, tähendab järelikult seda, et meil on harjumus olla teatud viisil. Seega pole me lihtsalt oma tegude kogusumma, vaid me oleme ka oma harjumuste kogusumma. Me oleme oma harjumused. Võiksime koguni öelda, et igaüks meist on lihtsalt harjumus – arvatavasti halb harjumus.
  • Me ei pea olema sellised, nagu me oleme. Selleks pole mingit vajadust.
  • Uus inimene – teadvustav, tunnetelt positiivne, vastutusvõimeline, tundlik, loov.
  • Meil on palju huvisid ja mitmeid eesmärke, mille juurde võime alati tagasi tulla, lubame endal oma püüdluste vahel pendeldada ja triivida, kord siin, kord seal. Nõnda jääme ebamääraseks, ebakindlaks, jõuetuks, ebaselgeks, sihituks.
  • Lääne budistid kalduvad saadaolevast materjalist valima ja välja noppima neile hetkel meeldivad pinnapealset subjektiivset materjali. Nad ei lähtu oma tegelikest vaimsetest vajadustest.
  • Ainult oma pindmise kihiga toimimine, seega tegutsemine ilma hoole ja põhjalikkuseta, ilma eheduseta, tegutseme vaid välise mulje loomiseks. Mis on pinnapealsuse põhjus? Me oleme hajevil ja laiali.
  • Elu on väga komplitseeritud või on muutunud väga komplitseerituks. Meist paljudele tundub vahel, et oleme otsekui kinni püütud tohutu suurde süsteemi või koguni masinasse, mis on liiga suur ja keeruline selleks, et seda mõista või sellega üldse midagi peale hakata. /…/ Isegi kui sündmused ka kõige sügavamalt ja isiklikumalt meie elu puudutavad, tunneme end jõuetuna ega oska midagi peale hakata.
  • Kui oleme kaotanud kontaktioma tunnetega, kaotame kontakti iseendaga. Ja kui oleme kaotanud kontakti iseendaga, oleme kaotanud kontakti eluga. Siis me oleme väsinud, igavlevad, masinlikud, surnud. Oleme kui kõdunevad laibad.
  • Ootame, et kõik tehtaks meie eest, igatseme neurootiliselt kogemust – kogemust kui ilma rahata saadud kingitust, selle asemel, et ise kasvada selle kogemuseni individuaalsete pingutuste ja vastutustunde abil.
  • Iga pingutus tähendab kasvu.
  • Kõikide kokkupuudete lakkamine on Nirvaana, see on Nirvaana õndsus. Seega ei ole nirvaana kogemus ja me saame seda kirjeldada vaid kui mitte-kogemust. Nirvaana on selline kogemus, mille saame, kui lakkame kogemast.
  • Kasv sõltub tervest soodsate tingimuste kompleksist.
  • “Mis on kohustus? Selle päeva nõudmised” – Goethe.
  • Asu oma kohustuste kallale ja sa saad kohe teada, kes sa oled.
  • Buddhat võrreldakse vahel näiteks esimese koorunud kanapojaga. Esimesena sündinud kanapoeg hakkab toksima teiste munade koori, aidates teistel kergema vaevaga välja kooruda. /…/ Ta on esimesena purustanud teadmatuse koore, vaimsepimeduse ja rumaluse koore, ning seejärel koputab ta meie teadmatuse koorikule, äratab meid oma õpetusega üles.
  • Mõtlus on vahetu tee meele arendamiseks.
  • Keskkonna positivne muutus toob enamuse jaoks päris loomulikult kaasa teadvuse taseme paranemise ka ilma igasuguste eriliste pingutusteta.
  • Väga tihti, kui me räägime mina ise olemisest, mõtleme me iseenda kõige halvemat poolt, selle väljanäitamist, mida me tavaliselt ei taha omaks tunnistada. Mina ise olemiseks on ka teine tee, sest väga tihti ei ole just meie paremal osal võimalust end väljendada.

  • Himu – igatsev soov omastada meeldivaid aistmiskogemuste objekte ja tahtmine sisestada neid oma ego-identiteeti, lootuses leida turvalisustunne sellest, et nad on nagu osa meist endist.
  • Vastumeelsus – ebameeldivate aistmiskogemuste objektide kartlik ja vihane eemaletõrjumine eesmärgiga neist vabaneda ja oma ego-identiteedist välja arvata, lootuses leida turvalisustunne sellest, et nad pole osa meist endist.
  • Pettekujutlus – tõrges suletus, tahtmatus õppida kõike seda, mis näib ähvardavat oma ego-identiteeti ja mis näib häirivat turvalisustunnet, mida oma ego-identiteedist loodetakse saada, kuid sellest ei olda teadlik ja seepärast tuntakse vajadust end kaitsta.
  • Kriisiaegadel on suureks lohutuseks ja trööstiks, kui meie ümber on teised inimesed, kes soovivad meile siiralt head, kes soovivad, et me vaimselt areneksime, kes aitavad meil raskustest üle saada.
  • Tõeliselt originaalne mõtlemine on äärmiselt harv nähtus.
  • Vastavalt budistlikele tekstidele sisaldab teadvustamine oma asendi ja liigutuste teadvustamist, nii meeldivate kui ebameeldivate tunnete teadvustamist ning oskamatute ja oskuslike meeleseisundite teadvustamist.
  • Enamik inimesi elab allpool igasugust optimaalse elujõu taset. Nad suunavad oma energia kanalitesse, mis põhjustab frustratsiooni, või on nende energia täielikult tõkestatud ja kinni külmunud.
  • Tegevused, mis vabastavad energiat, on rõõmupakkuvad.
  • Vahel me lihtsalt peame läbi murdma, ei aita muu kui takistuste lõhkamine dünamiidiga, tagajärgedest hoolimata.
  • Virgunu ei ilmu meie ette aukartustäratavana ega sõnakuuleliku linnakodanikuna.
  • Mõnikord me näeme midagi justnagu esimest korda. Tegelikult me oleme seda näinud sada või koguni tuhat korda, kuid ühel päeval me näeme seda nii, nagu me poleks seda mitte kunagi varem näinud.
  • Sa ei taha jääda vanaks, kuid sa ei saa sinna midagi parata. Sa ei taha haigestuda, kuid ka siin ei kindlusta sind selle eest mitte miski. Nõnda hakkad endalt küsima: kuidas ma siia sain? Siin ma olen oma elutahtega ja ma tahan jätkata elamist, kuid ma pean surema. Miks? Mis mõte sellel kõigel on? Miks selline mõistatus, selline müsteerium?
  • Buddha kehastab virgumise ideaali. Sõna buddha tähendab virgunut, täiuslikku inimest. Dharma e tõde või Buddha õpetus kehastab teed. Sangha kehastab teelolijaid, see on nende inimeste vaimne ühendus, kes õpivad ja praktiseerivad Buddha õpetust.
  • Kui hirm ja õudus sündisid tema meeles siis, kui ta kõndis, siis jätkas ta kõndi, kuni ületas need tunded. Ta ei põgenenud nende eest, ta ei püüdnud neid vältida. Samamoodi, kui need tunded tekkisid siis, kui ta istus või lebas, vaatas ta neile näkku ja nii ületas need. Nõnda saavutas ta võidu hirmu üle.
  • Tõsiasi, et meeleseisundeid on võimalik uuta, on budismi keskne õpetus.