Mati Unt “Sügisball”


rr_TR07778Koerad elavad kuudis. Kassi elupaik on mõistatuslik.

.

Pimedas on inimene jõuline, üleliigsed aistingud on välja lülitatud. Päeval segab pisiasjade küllus. Öö on tähetund nii sõna otseses kui ka kaudses mõttes.

.

Ta ei tahtnud ennast maailmast isoleerida. Ta ei tõmbunud elevandiluust torni, aga ta armastas maailma rohkem siis, kui ta teda ei näinud.

.

Arhitektid olid arhitektuurist nii tüdinenud, et eelistasid lagedaid välju ja ööbisid telkides.

.

Miski ei klappinud. Kõik olid õnnetud. Kõik tegid teisi õnnetuks. Mõni meelega, enamasti kogemata. Väljapääsu polnud näha. Igaüks mõtles endale. Ja jumal ei seganud vahele.

.

Autotulede valgel oli üks kass kõndinud. Kuid kass pole mingi orientiir, ei tea, kus see kass tänaseks on jõudnud.

.

Ja Laura ei mõelnud neile. Tegelikult ei mõelnud ta üldse suurt selle maailma peale. Ta ei pidanud ennast otsustajaks. Ta ei võtnud maailma kohta ilmaasjata suud täis, sest teadis, et ta maailmast õieti midagi ei tea.

.

Kassid kisendasid hoovil öösiti võika häälega: ei tea, keda nad jäljendasid. Vahel oli nagu inimene, vahel nagu öökull, vahel nagu hullumeelne. Millest nad rääkisid, milliseid apokalüptilisi teateid vahetasid?

.

Sellepärast Theo raamatut kirjutaski, et tal polnud kellegagi rääkida. Aga rääkida ta tahtis.

.

Maurer ei armastanud õnnetusi. Ta vältis kõike, mis võis teda kurvaks teha. Ta kartis kurbust. Ta eelistas näha head. Ta pöördus ära ja läks koju. Juba eemalt kuulis ta kiirabiauto sireeni, seda kaasaegset viimsepäevapasunat, mis peab kõigile kuulutama, et kellegi viimne tund on käes.

.

Kirjutades ei paranenud Theo tuju. Ta tundis, et see päev on õhtuni nässus, ja tegi selle tunde kohta päevikusse vastava märkuse.

.

7.5/10.