Tag Archives: Loy

David R. Loy “Raha, seks, sõda, karma: märkmeid budistlikust revolutsioonist”


index

  • Budism võib pakkuda midagi niisugust, mida tänapäeva maailm vajab kõige enam: vaimset sõnumit, mis võib meis äratada arusaamise, kes me oleme ja miks meil kui liigil on kalduvus teha ise ennast õnnetuks.
  • Buddha oli paindlikum ja eelarvamustevabam kui institutsioon, mis tekkis tema õpetuse alalhoidmiseks. Tänapäeval oleme jõudnud olukorda, kus selline paindlikkus on vaja taastada.
  • Igaüks tajub individuaalselt seda ebareaalsustunnet, et “minuga on midagi lahti”. Suureks kasvades õpime koos kõigi teistega teesklema, et “minuga on kõik korras ja sinuga on kõik korras”. Suur osa sotsiaalsest suhtlusest toimub nimelt selleks, et veenda üksteist ja ka iseennast, et tegelikult pole meil midagi häda, ehkki sisimas tunneme, et vist ikka on küll.
  • Midagi on viltu sügaval meie sees.
  • Karma tähendab psühholoogilisel tasandil seda, kuidas harjunud mõtte- ja käitumismallid kalduvad looma ennustatavat tüüpi olukordi.
  • Maailma kogen ma sellisena, nagu see on alles siis, kui lasen lahti mõttemallidest, milles ma harilikult kinni olen.
  • Teadus nõustub budismi väidetega vastastikuse sõltuvuse (ökoloogia) ja kindla olemuse puudumise kohta (füüsika). Nõndaviisi sobitub budism üsna kenasti tänapäeva mõtteviisidesse.
  • Muutuda teistsuguseks inimeseks tähendab kogeda maailma teisiti. Kui muutub su meel, muutub ka maailm. Ja kui me reageerime maailmale teistmoodi, reageerib ka maailm meile teistmoodi. Niivõrd kui me oleme maailmaga üks, kipub olema nii, et meie toimimine maailmas sisaldab tagasisidesüsteeme, millesse kuuluvad teised inimesed.
  • Dukkha on fundamentaalne rahulolematus, rahutus, sest virgumata meele loomuses on olla millestki häiritud.
  • Kuigi teadvuse tegelik loomus on kujutu, jääb see otsekui püünisesse kinni, kui me samastume mingite kindlate kujunditega. Samastumine tuleneb sellest, et me ei tunne oma tähelepanu loomust, mis põhimõtteliselt “ei tugine millelegi”.
  • Meil kipuvad olema samasugused probleemid, sest ühe ja sama ühiskonna liikmetena oleme samade tingimuste mõju all ja seetõttu on meil kalduvus sattuda samasugustesse ummikseisudesse.
  • “Kui üha suurenev infohulk tuleb suruda igaühe käsutuses olevasse suhteliselt konstantsesse ajahulka, siis peab tähelepanu ajaline ulatus paratamatult vähenema.” – Thomas Eriksen
  • Kui vastuse leidmisel ei saa loota Jumalale, siis peame lootma iseendale, ja see, et meil puudub toetuspunkt, mis oleks meist endist suurem, tekitab sügavat dukkhat.
  • Või on meie saatuseks lihtsalt niisugune eksistentsiaalne dukkha välja kannatada?
  • Kui me tegeleme mõtlusega, siis ei tegele me iseenda ümberkujundamisega. Me lihtsalt kujuneme ümber. Vaikne, suunatud keskendumine võimaldab millelgi muul toimida meie sees ja meie kaudu, millelegi, mis ei ole meie harilik ego. See avab ja vabastab meis sügavama kandepinna.
  • Käitumisreegel on iseendale antud tõotus, et ma püüan elada teataval viisil, teadmisega, et kui ma reeglit rikun, siis pean ise kandma karma tagajärgi.
  • …ohutu ja toitva toidu tootmine on nähtavasti keerulisem kui enamiku muude tarbekaupade tootmine.
  • Õiglane viha /…/ on tagasihoidlikult väljendudes täiesti mõistetav, kuid budistlikust vaatevinklist on see siiski üks viha vorme, viha aga ei ole mitte kunagi mõistlik reaktsioon.
  • Maailm ei ole lahinguväli, kus headel tuleb hävitada kurjad, vaid koht, kus me teeme iseendale ja üksteisele lollusi, sest me ei tunne oma tegelikku loomust.

http://www.budakoda.ee/raha-seks-soda-karma-markmeid-budistlikuks-revolutsiooniks/

Advertisements