Tag Archives: Jeffers

Susan Jeffers “Tunne elust mõnu”


20160605_191757

  • Minus on mõõde, mida ma varem polnud kogenud ega uurinud.
  • Peale argielu melodraamas osalemise on ka teisi võimalusi elus kaasa lüüa.
  • Suurema osa ajast sumame udus ja raskuses, mõistmata, et meil tuleks ainult õppida tõusma pilvedest kõrgemale.
  • Madalam mina on see osa meist, mis ei hiilga just hea kasvatusega ning mis leiab, et ainus võimalus ellu jääda on teiste tunnetest mitte hoolida.
  • Kui redel oleks õige seina najal, tunneksime end pärast iga astutud sammu rõõmsamana, rahulolevamana, õnnelikumana, helgemana.
  • Me pole lihtsalt masinad, mis püüavad oma sihtpunkti jõuda. Me oleme südamed ja hinged, mis iga päeva igal ajahetkel on võbelevalt seotud kõigi ja kõigega meie ümber.
  • Kui me suudaksime treenida seda lihast, mis tõstab meid meie kõrgema minani, leiaksime, et meie vägi tuleb meisse tagasi, ning elu ei tunduks enam sellise rabelemisena.
  • Kuhu sa tahad, et ma läheksin? Mida sa tahad, et ma teeksin? Mida sa tahad, et ma ütleksin ja kellele?
  • Tegelikult on nii, et päriselt elus olla tähendab palju valu.
  • Otsekui oleksin ma hoidnud sõrme kaitsetammis oleva augu ees, püüdes hoida tagasi minus peituvate pisarate tulva.
  • Rahuldus elust tuleb ainult seotusest praeguse hetkega.
  • Ülbust on väga raske taluda, olgu siis tegemist teiste või meie enese ülbusega.
  • “Te ei pea oma toast lahkuma. Istuge edasi oma laua taga ja kuulake. Ärge isegi kuulake, vaid lihtsalt oodake. Ärge ka oodake, olge üsna vaikselt ja üksi. Maailm annab end vabatahtlikult teile kätte, sel pole muud valikult kui vaimustunult teie jalge ette veereda.” – Kafka
  • On inimesi, kes pärast ruumi sisenemist kaovad märkamatult rahva hulka; nende chi on kokku tõmbunud. Teised plingivad eredalt, nende chi ulatub kaugele. /…/ Inimene ei pea olema müürilill, kui ta seda ei taha. Ta võib õppida levitama oma chi’d ja tõmmata magnetina ligi ükskõik keda selles ruumis.
  • Ükskõik, kuidas sind vastu võetakse, kinnita endale, et oled väärt inimene, kellel on maailmale palju pakkuda.
  • Tsentris püsides tunneme, et meie juured on kindlalt meie enda väikeses universumis. See vabastab meid alalisest vajadusest siduda end kellegi teise universumiga.
  • Peab ainult märkama seda hetke, mil on aeg end uuesti kokku võtta ja seda uuesti ja uuesti ja uuesti.
  • Korja üles see, mis on sulle eluliselt vajalik.
Advertisements