Tag Archives: Capote

Truman Capote “Hommikueine Tiffany juures”


aud

  • Miss Golightly oskas kitarri mängida ning tal oli kass. Mõnikord, kui päike paistis, pesi ta juuksed puhtaks, istus koos kassi, ruske tiigrikarva kõutsiga tuletõrjeredelile ja sellal kui ta juuksed kuivasid, sõrmitses kitarri. /…/ Miss Golightly mängis tõesti hästi ja vahel laulis ka.
  • /…/  minu kella ta enam ei helistanud. Tundsin sellest puudust ja päevade kuludes hakkasin Holly vastu vimma kandma, nagu oleks parim sõber mind ära unustanud. Mu elu muutus ärritavalt üksildaseks, aga see ei tekitanud tahtmist kohata varasemaid sõpru – nüüd tundusid nad mulle ilma soola ja suhkruta dieettoiduna.
  • “Selleks ei pea tundeinimene olema, et teda hinnata, poeedi hingega. Kuid ma ütlen ausalt: te võite tema pärast peaga vastu müüri joosta, aga tema ulatab tänutäheks taldrikutäie hobusepabulaid. Mida ta endast praegu kujutab? Just sihukest plikat, kes lõpetab sekonaalipudeli põhjas. Olen seda näinud nii palju, et teil ei jätku ülelugemiseks sõrmi. Ja neil plikadel on kruvid paigas. Aga tema kruvid ei ole paigas.”
  • Holly hoidis ikka veel kassi süles. “Vaene mees,” ütles ta kassi pead silitades. “Vaene ilma nimeta mees. See on natuke ebamugav, et tal nime pole. Aga mul polnud õigust panna: ta peab ootama, kuni ta kellegi omaks saab. Me lihtsalt sattusime ühel päeval jõe ääres juhtumisi kokku, me ei ole teineteise omad: tema on iseseisev ja mina samuti. Ma ei taha mitte millegi omanik olla enne, kui tean, et olen leidnud koha, kus mina ja asjad kokku kuuluvad.”
  • “Meel võib sellepärast kurb olla, et sa hakkad paksuks minema või et vihma sajab liiga kaua. siis oled kurb ja ongi kõik. Aga lõpp meeleolu on palju hullem. Siis kardad ja higistad üle keha, aga sa ei tea, mida sa kardad. Tead, et on tulemas midagi halba, aga sa ei tea, mis see on.”
  • Armastama võib õppida keda tahes.
  • Tõeline isiksus kujuneb sageli ümber, isegi meie keha teeb mõne aasta tagant kapitaalremondi: kas soovime või mitte, see, et peame muutuma, on asjade loomulik käik.
  • “Jah, nüüd ma kardan. Sest see kõik võib nii jäädagi. Et sa ei saa aru, mis on sinu oma, enne kui oled asja ära visanud.”

Tõnise lugemispäevik

Raamatublogi

Südamelähedaselt

Advertisements