Tag Archives: ameerika

Cheryl Strayed “Metsik”


 

DSC_0157

  • Hirm sünnib suuresti loost, mida endale jutustame, sestap otsustasin pajatada endale teistsugust lugu kui see, mida naistele räägitakse. Otsustasin, et mind ei ähvarda oht. Ma olen tugev. Ma olen vapper. Miski ei saa minust võitu. Selle loo külge klammerdumine oli ajuloputuse vorm, kuid see enamasti töötas.
  • Pacific Crest Trailil matkamise põhitõik, selle suve kõige suurem ja samas nii lihtne tõik oli see, kui vähe valikuid mul oli ja kui tihti pidin tegema seda, mida ma kõige vähem tahtsin. Polnud ei pääsemist ega keeldumise võimalust.
  • …kaalusin oma valikuid. Neid oli ainult kaks ja need tegid põhimõtteliselt ühe ja sama välja. Võisin minna tagasis inna, kust olin tulnud, või edasi minna sinna, kuhu kavatsesin minna.
  • Miski ei sobinud, kuni ühel päeval turgatas mulle pähe sõna “strayed”. Vaatasin kohe sõnaraamatust järele ja teadsin, et see on minu nimi. Selle mitmekihilised tähendused sobisid mu eluga kokku ja samas kõlas see poeetiliselt: õigelt rajalt ära pöörama, õigelt kursilt kõrvale kalduma, eksima, metsistuma, vanemateta olema, kodutu olema, millegi otsinguil sihitult ekslema, kõrvale kalduma, hälbima.
  • Oma tavapärases PCT-eelses elus olin raamatuid armastanud, aga rajal olid nad veelgi suurema tähenduse omandanud. Need moodustasid maailma, millesse võisin kaduda, kui see maailm, kus viibisin, liiga üksildaseks, karmiks või raskesti talutavaks muutus.
  • Ta meenutas mulle kõiki neid kuldseid poisse, keda olin elu jooksul tundnud: klassikaliselt ilusad ja võluvalt kindlad, et nende koht on tipus, veendunud, et maailm kuulub neile ja neid ei ähvarda seal ükski oht.
  • …taipasin, et olin siia tulnud selleks, et hirmule silma vaadata, et õigupoolest kõigele silma vaadata – kõigele, mida ma olin endaga teinud, ja kõigele, mida oli minuga tehtud. Ma ei saanud seda teha kellegi sabas sörkides.
  • “Tundub, et ta oli nagu Vietnami sõja veteran,” jäi Pat endale kindlaks. “Võib-olla mitte otseses mõttes, kuid tal on nende meestega midagi ühist. Ta on sügavalt haavatud. Ta on vigastatud. Vigastus mürgitas tema elu ja mürgitas ka sind.” /…/ “Haavatud?” oli kõik, mida suutsin küsida. “Jah,” vastas Pat. “Ja sina oled samast kohast haavatud. Nii läheb isadega, kes oma haavu ei ravi. Nad haavavad oma lapsi samasse kohta.”
  • “Isa ülesanne on lastele võitlemist õpetada, anda neile enesekindlust ratsu selga istuda ja lahingussse tormata, kui vaja. Kui sa seda oma isalt kaasa ei saa, pead ise õppima.”
  • Sõprade kirjad olid kui armastuse ja keelepeksu, uudiste ja naljakate lugude voog.
  • Võib-olla olin nüüd niikaugele jõudnud, et mul oli julgust karta.
  • Ma ei tundnud end enam igavese lollpeana. Ja ma ei tundnud end nagu kuramuse vinge amatsoonide kuninganna. Ma tundsin, et olen metsik ja alandlik ja end sisemiselt kokku võtnud, nagu oleksin ka mina selles maailmas väljaspool ohtu.

Viidad mujale:

http://2014.poff.ee/est/filmid/programmid-1.p/pohja-ameerika-konkurss/metsik

Advertisements

John Green “The Fault in Our Stars”


51JXXb2vpDL._SY344_BO1,204,203,200_

  • Some infinities are bigger than other infinities.
  • “I believe the universe wants to be noticed. I think the universe is improbably biased toward consciousness, that it rewards intelligence in particular, because the universe enjoys its elegance being observed. And who am I, living in the middle of history, to tell the universe that it – or my observation of it – is temporary.”

Stephenie Meyer “Twilight”


Twilightbook

  • I didn’t relate to people my age. Maybe the truths was that I didn’t relate well to people, period. Even my mother, who I was closer to than anyone else on the planet, was never in harmony with me, never on exactly the same page. Sometimes I wondered if I was seeing the same things through my eyes that the rest of the world was seeing through theirs. Maybe there was a glitch in my brain.

David R. Loy “Raha, seks, sõda, karma: märkmeid budistlikust revolutsioonist”


index

  • Budism võib pakkuda midagi niisugust, mida tänapäeva maailm vajab kõige enam: vaimset sõnumit, mis võib meis äratada arusaamise, kes me oleme ja miks meil kui liigil on kalduvus teha ise ennast õnnetuks.
  • Buddha oli paindlikum ja eelarvamustevabam kui institutsioon, mis tekkis tema õpetuse alalhoidmiseks. Tänapäeval oleme jõudnud olukorda, kus selline paindlikkus on vaja taastada.
  • Igaüks tajub individuaalselt seda ebareaalsustunnet, et “minuga on midagi lahti”. Suureks kasvades õpime koos kõigi teistega teesklema, et “minuga on kõik korras ja sinuga on kõik korras”. Suur osa sotsiaalsest suhtlusest toimub nimelt selleks, et veenda üksteist ja ka iseennast, et tegelikult pole meil midagi häda, ehkki sisimas tunneme, et vist ikka on küll.
  • Midagi on viltu sügaval meie sees.
  • Karma tähendab psühholoogilisel tasandil seda, kuidas harjunud mõtte- ja käitumismallid kalduvad looma ennustatavat tüüpi olukordi.
  • Maailma kogen ma sellisena, nagu see on alles siis, kui lasen lahti mõttemallidest, milles ma harilikult kinni olen.
  • Teadus nõustub budismi väidetega vastastikuse sõltuvuse (ökoloogia) ja kindla olemuse puudumise kohta (füüsika). Nõndaviisi sobitub budism üsna kenasti tänapäeva mõtteviisidesse.
  • Muutuda teistsuguseks inimeseks tähendab kogeda maailma teisiti. Kui muutub su meel, muutub ka maailm. Ja kui me reageerime maailmale teistmoodi, reageerib ka maailm meile teistmoodi. Niivõrd kui me oleme maailmaga üks, kipub olema nii, et meie toimimine maailmas sisaldab tagasisidesüsteeme, millesse kuuluvad teised inimesed.
  • Dukkha on fundamentaalne rahulolematus, rahutus, sest virgumata meele loomuses on olla millestki häiritud.
  • Kuigi teadvuse tegelik loomus on kujutu, jääb see otsekui püünisesse kinni, kui me samastume mingite kindlate kujunditega. Samastumine tuleneb sellest, et me ei tunne oma tähelepanu loomust, mis põhimõtteliselt “ei tugine millelegi”.
  • Meil kipuvad olema samasugused probleemid, sest ühe ja sama ühiskonna liikmetena oleme samade tingimuste mõju all ja seetõttu on meil kalduvus sattuda samasugustesse ummikseisudesse.
  • “Kui üha suurenev infohulk tuleb suruda igaühe käsutuses olevasse suhteliselt konstantsesse ajahulka, siis peab tähelepanu ajaline ulatus paratamatult vähenema.” – Thomas Eriksen
  • Kui vastuse leidmisel ei saa loota Jumalale, siis peame lootma iseendale, ja see, et meil puudub toetuspunkt, mis oleks meist endist suurem, tekitab sügavat dukkhat.
  • Või on meie saatuseks lihtsalt niisugune eksistentsiaalne dukkha välja kannatada?
  • Kui me tegeleme mõtlusega, siis ei tegele me iseenda ümberkujundamisega. Me lihtsalt kujuneme ümber. Vaikne, suunatud keskendumine võimaldab millelgi muul toimida meie sees ja meie kaudu, millelegi, mis ei ole meie harilik ego. See avab ja vabastab meis sügavama kandepinna.
  • Käitumisreegel on iseendale antud tõotus, et ma püüan elada teataval viisil, teadmisega, et kui ma reeglit rikun, siis pean ise kandma karma tagajärgi.
  • …ohutu ja toitva toidu tootmine on nähtavasti keerulisem kui enamiku muude tarbekaupade tootmine.
  • Õiglane viha /…/ on tagasihoidlikult väljendudes täiesti mõistetav, kuid budistlikust vaatevinklist on see siiski üks viha vorme, viha aga ei ole mitte kunagi mõistlik reaktsioon.
  • Maailm ei ole lahinguväli, kus headel tuleb hävitada kurjad, vaid koht, kus me teeme iseendale ja üksteisele lollusi, sest me ei tunne oma tegelikku loomust.

http://www.budakoda.ee/raha-seks-soda-karma-markmeid-budistlikuks-revolutsiooniks/

Jeffrey Eugenides “Süütud enesetapud”


192

  • Enesetappude põhiolemus ei peitnud mitte kurbust ega salapära, vaid lihtsalt isekust. Tüdrukud otsustasid ise seda, mis tuleks jumala hooleks jätta. Nad muutusid liiga tugevateks, et meie seas elada, liiga enesekeskseteks, liiga selgeltnägijateks, liiga pimedateks. See, mis neist maha jäi, polnud elu, mis on alati etem kui loomulik surm, vaid täiesti labane rida igapäevaseid fakte: seinal tiksuv kell, hämar ruum keset päeva, ja inimese jultumus mõelda ainult iseendale. Ta aju on tuim kõige muu suhtes, võtab tuld ainult igast valuhetkest, isiklikest haavadest, kadunud unistustest. Kõik lähedased kaovad kuhugi nagu üle hiigelsuure jäävälja, kahanedes väikesteks täppideks, kes lehvitavad tillukesi käsi, kuuldekaugusest väljas. Seejärel visatakse köis üle tala, unerohi libiseb peopessa, milles on pikk valelik elujoon, aken tehakse lahti, gaas lülitatakse sisse, tehakse mida iganes. Nad sundisid meid osalema nende hullumeelsuses, sest me ei suutnud end tagasi hoida nende eksisamme meenutamast, nende mõtteid mõtlemast, kuigi saime aru, et ükski neist ei jõudnud välja meie juurde. /…/ Lõpuks polnud enam oluline, kui vanad nad olid või et nad olid tüdrukud, vaid ainult see, et me olime neid armastanud ja et nad ei kuulnud meie kutset, et nad ei kuule seda siiani, siinsamas puuonnis, kus me oma hõrenevate juuste ja pehmete kõhtudega kutsume neid välja neist tubadest, kuhu nad läksid, et igavesti üksi olla, üksi oma enesetapus, mis on sügavam kui surm ja kust me enam ei leia neid tükke, millest nad uuesti kokku panna.

Josh McDowell “Armastuse saladus”


armastusesaladus

  • Armastus peegeldab alati meie iseloomuomadusi.
  • Mõne jaoks võib see üsna valus kuulda olla, kuid tegelikult on nii, et head mehed ja naised tõmbuvad üksteise poole.
  • Sinu käitumine ei olene su sõnadest ega välimusest. Sinu tegevuse taga on hoopis see, kuidas sa sügaval enda sees endast mõtled.
  • Ja kui ma ei suutnud iseennast vastu võtta, kuidas sain ma siis uskuda, et teised mind vastu võtavad? /…/ Kui ma ei suuda ennast aktsepteerida, siis kerkib sein paratamatult tõelise minu umber.
  • Sõnade ja sõnumi kuulmine on kaks ise asja.
  • Mida paremini keegi suhelda oskab, seda suurem on rahuldus, mida mõlemad suhtest saavad.
  • Kuulmine on informatsiooni kogumine oma vajaduste jaoks. Kuulamine aga on hoolimine ja kaasa tundmine sellele, kes räägib.
  • “Kui mõtlen pidevalt sellele, mis sina minust arvad, siis olen end sinu eest juba sulgenud.”
  • Kõige olulisem nõue õigeks partneriks olemisel on oskus järjekindlalt tähendusrikkal tasemel suhelda.
  • “Ma tean, et sa usud, et said enese arvates aru sellest, mis ma ütlesin. Aga ma ei ole kindel, et sa saad aru sellest, mis ma ütlesin.”
  • Kui sa tahad, et teised teaksid, et sul kusagilt veritseb, siis tuleb verel joosta lasta.
  • Unustamine tähendab, et me paneme selle olukorra riilulile ja laseme tal tolmukorraga kattuda. Kui sarnane olukord jälle kätte tuleb, siis võime heita pilgu riiulile, et endale meenutada, mida ma teha ei tohi ning siis selle olukorra jälle ära panna.
  • Andestamine ja andestuse vastuvõtmine on üks suuremaid jõude konfliktide lahendamiseks. See on ka üks suurimaid vajadusi maailmas.
  • Ära ütle endale, et sa ei tunne end halvasti, kui tegelikult tunned.

Dan Millman “Rahumeelse sõdalase tee”


852

  • “Meel” on aju närvilise tormlemise illusoorne peegeldus, mis sisaldab kõiki alateadvusest teadvusesse kerkivaid juhuslikke, kontrollimatuid mõtteid. Meel pole ei teadvus, teadlikkus ega tähelepanu. Taltsutamata meel on takistus ja sellest tuleb ainult pahandusi. Tegu on teatud evolutsioonilise apsuga inimolendis, inimeseks nimetatud eksperimendi kõige nõrgema kohaga.
  • Viha on tugevam kui hirm, tugevam kui enesehaletsus. Su vaim kasvab.