Daily Archives: 03/03/2016

Robert Bolton “Igapäevaoskused”


 

79

Igaüks suudab inimsuhetes olla määramatult mõistvam, aupaklikum, soojem, ehedam, avatum, otsesem ja konkreetsem. Korralike teoreetiliste teadmiste, paslike eeskujude ja isikliku kogemuse rohkete võimaluste abiga on võimalik inimlikumaks saamise protsessi veelgi kiirendada.

Suhe saab toitu avatud, selgest ja teadlikust suhtlemisest.

Suhtlemise puudumine või sage kokkupuude viletsa suhtlemisega kahandab inimese endaksolemist nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt. Paljud usuvad, et vaimuhaigus on peamiselt ebapiisava suhtlemsie tulemus.

Sellest, mis suhtlemises hästi ei tööta, saab ennast võõrutada.

Asjad ei jää samasugusteks. Kui nad ei muutu paremaks, lähevad nad halvemaks. Kui suhted ei saa tugevamaks, siis muutuvad nad nõrgemaks. Kui nad ei vii läheduseni, viivad nad kaugenemiseni.

Avasta, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut.

Oskuste kujundamine nõuab teravat fokusseerimist – energia kontsentreerimist.

Kui näiteks mu vestluskaaslane peol pidevalt teisi inimesi vaatab, tõlgendan ma seda sageli nii, et ta tahaks pigem kusagil mujal olla – ja mulle isiklikult teeks suurt rõõmu, kui ta välja mõtleks, kus ta õieti olla tahaks, ja sinna läheks. Silmside puudumine võib olla kas huvipuuduse või vaenulikkuse märk. Seda võib tõlgendada ka alandamisena.

Paljud usuvad, et kui probleemist on kord juba juttu tehtud, tuleb see korraga siinsamas ka lahendada. Paraku ei ole inimloomus nii korrastatud ja tõhus.

Ülemäärane vaikimine ei ole kuld – see on vaid vastamatajätmine inimesele, kes vastust vajab.

„Mul on tunne, et mul on vaja mingit teistsugust elustiili, kus oleks rohkem vahetut kokkupuudet inimestega.”

Mõnikord on meil selge eneseväljenduse küsimuses väga ebaselged tunded. /…/ Nagu sõjaväelased varjavad oma sõnumeid kodeerimisega rahvusvahelise julgeoleku huvides, nii kodeerib igaüks meist oma sõnumeid isikliku turvalisuse nimel.

Kuna kõneleja mõtted ja tunded on privaatsed ja ainult talle teadaolevad, saab kuulja neid ainult mõistatada. Ja kuna kuulja tõlgendus kõneleja sõnumi tähendusest on omakorda privatane, ja ainult talle endale teada, ei pruugi kumbki teada, et nad on teineteist valesti mõistnud.

Sageli ei märgata mõnd kaaslase poolt edastatud olulist sõnumit, kuna selle vastuvõtmist segab jõulisem info mõnest teisest allikast.

„Inimese teadvustamatus võib mõjutada teise teadvustamatust, ilma, et see protsess teadvustuks.” Freud

Suhtele ei tule kasuks, kui üks või mõlemad pooled igal koosviibimise hetkel tööd teevad. Suhted puhkevad õide, kui neis on palju südamlikke ja muretuid hetki.

Inimestevaheline suhe on selle võrra vaesem, mis pooltel kuulamis- või kehtestamisoskustes vajaka jääb.

Eluruum omandatakse sündides, seda säilitab otsustavus ja nõrkusega see kaotatakse… Kui mul on eluruum, siis ma kas kasutan seda, või kaotan selle. Kui mul on eluruum, tunnen, et mul on elus eesmärk, eneseusk, kindlustunne, rahulolu, kohanemise täius, vastutus, võim, teadlikkus ja ma kontrollin seda ise.

Meil kõigil on psühholoogiline vajadus saada ja jagada armastust – meil on elus vaja mõnda olulist ja jõulist inimsuhet.

Paljud alistuvad inimesed ei väljenda ausalt oma tundeid, vajadusi, väärtusi ja muresid. Nad lubavad teistel oma ruumi tungida, oma õigusi eitada ja oma vajadusi ignoreerida. Tavaliselt ei ütle need inimesed oma soove välja, kuigi paljudel juhtudel on see kõik, mida oleks vaja nende täitumiseks.

Kehtestamine vabastab hulga teistele suunatud positiivset energiat. Kehtestav inimene ei ole nii ametis eneseteadlikkuse ja ärevusega ega pea end pidevalt kaitsma või kontrollima. Seepärast võib ta teisi kergemini näha, kuulda ja armastada.

Kõige rikastavamad ja terviklikumad inimsuhted leiavad aset just kahe kehtestava inimese vahel.

Kehtestamine on nagu kirurgia – see eeldab täpsust, mitte tormakaid või ebamääraseid mõtteavaldusi.

Olemasolevaist kõige efektiivsemate ja inimlikumate vahendite kasutamine enda kaitsmiseks ei ole manipuleerimine ega kontrollimine.

…inimese tunded on osa tema isikuruumist.

Korduva probleemi vältimise tulemus on suuretsi ahenenud elu. Vältimise paradoks seisneb selles, et sageli kasutavad inimesed seda terve suhte säilitamiseks, ent ometi õõnestab vältimine suhet ja viib välja kõleda ja jaheda distantsini, mida ma nimetan jäiseks isolatsiooniks. Eemaletõmbumisest saab sageli pidev taganemine maailma väljakutsete eest. Lisaks viib pidev vältimine paratamatult eituse ja kõigi selle negatiivsete tagajärgedeni.

Me maskeerime oma tõelist olemust selleks, et kaitsta end kriitika või tõrjumise eets. Sellel kaitsmisel on aga kõrge hind. Kui teised inimesed meid tõeliselt ei tunne, siis meid ei mõisteta. Kui meid ei mõisteta, ja eriti kui meid ei mõista meie perekond või sõbrad, ühineme üksikute inimeste massiga. Mis veel halvem – kui meil õnnestub enda olemust teiste eest varjata, kipume kaotama sidet oma tõelise minaga.

Kui juhtnööridesse liialt kinni jääda, võib see pidurdada spontaansust, ent nende juhtnööride täielik ignoreerimine muudab inimese tõenäoliselt liiga haavatavaks, et selles maailmas ellu jääda.

Ehkki väike osa inimesi on ehk ülearu läbipaistvad, on enamikul meist südame ja suu vahel liiga palju barjääre.

On tähtis mitte lasta ennast pidevalt mõnitada. Kui ka teise inimese märkused mind ei haava, võib minu pidev alistumine teise inimese mõnitustele mind kahjustada. Kui ma ei vasta rünnakutele kehtestavalt, kannatab mu enesehinnang ja koos sellega veel mitmed asjad, näiteks tervis, suhted ja teiste suhtumine minusse.

On meil mõlemal selle konflikti jaoks piisavalt emotsionaalset energiat?

Kui inimene eitab pidevalt probleemide olemasolu, siis muudab ta end maailmas, mis võib olla ohtlik, mõttetult haavatavaks.

Paljud inimesed ei kuula piisavalt kaua, piisavalt aktsepteerivalt või piisavalt efektiivselt, et teise inimese vajadust mõista.

Autentne inimene kogeb oma tundeid ja suudab neid sobival hetkel ka väljendada. Ehe inimene võib olla teise inimesega spontaanselt tema ise.

Mitteautentne inimene varjab oma tõelisi mõtteid, tundeid, väärtushinnanguid ja motiive. Tema kaitsehoiak ja püüd midagi teiste eest varjata blokeerib paraku ta enda eneseteadlikkust. Peagi juhtub see, et tema kõige ehedam ja spontaansem osa on maetud nii sügavale, et isegi ta ise ei tunne enam seda ära.

Eheduse komponendid on eneseteadlikkus, enese aktsepteerimine ja enese väljendamine.

Igaüks meist on teinud midagi sellist, mis on olnud valus meile endale ja ka teistele.

Ma võin olla inimestevahelisel aktsepteerimsie ja lugupidamise dieedil võimeline ellu jääma, aga selleks, et õitseda, on vaja midagi enamat. Kui ma tahan õide puhkeda, vajan ma mõningaid sooje ja positiivseid emotsionaalseid kontakte inimestega. Ma ihaldan seda, et mu unikaalsust märgataks ja väärtustataks. Tunnustamine – ja veelgi enam kiindumus – annavad selle soojuse.

Liigne eraldumine teistest inimestest ja nende tunnetest viib kidura ja kängunud eksistentsini.

Kuna ma ei teadnud, kuidas oma suhtumist edasi anda, sattus mu suhetesse neist väike osa, kui üldse.

Advertisements