Daily Archives: 23/10/2015

J. R. R. Tolkien “Kääbik”


kääbik

  • Väsimusest hoolimata oleks Bilbo hea meelega siin natuke viivitanud. Haldjate laul juuniöö tähtede all on midagi niisugust, millest keegi, kes sedasorti asjadest hoolib, ei raatsi ilma jääda. Ühtlasi oleks ta meelsasti tahtnud korraks isiklikult kõnelda nende olevustega, kes nähtavasti teadsid ta ees- ja liignime ja kõike, mis temasse puutub, kuigi ta polnud neid iial varem näinud. Huvitav oleks olnud kuulda nende arvamust käsiloleva seikluse kohta. Haldjad teavad palju ja nende tõul on hämmastavalt hea nina uudiste peale, ja kõik, mis ilmamaal ning rahva hulgas juhtub, levib nende juures kähku nagu voolav vesi või rutemgi veel.
  • See oli väga vaevaline, aga ühtlasi vaikne ja vargne minek. Ei olnud siin enam naeru, laulu ega kandlemängu, ning uhkus ja lootus, mis oli nende südames tärganud, kus nad järve ääres vanu kangelaslaule kuulasid, muutus närivaks masenduseks. Nad teadsid, et nende teekond on lõpule jõudmas ning et see lõpp võib väga hirmus olla. Ümbrus muutus kõledaks ja viljatuks. /…/ Rohtu oli vähe ja peagi polnud enam näha ainustki põõsast ega puud, ainult mustunud kõrretüükad kõnelesid sellest, et neid siin kunagi oli olnud. Nad olid jõudnud Lohekõrbe ja nad olid sinna jõudnud kurval sügiskuul.
Advertisements