Janika Tamm “Minu Keenia”

0591150

  • Mõistan, et asjad, mida teen endale valetades ja end petta proovides, ei ole väärt mitte midagi. Samuti pole miskit väärt see, mida teen ilma kireta.
  • Keskmisel keenia külatüdrukul pole piisavalt teadlikkust, eneseaustust ega -usku, et julgeda unistada, unistusi kõva häälega välja öelda ning nende nimel ka võidelda. Nad on liiga leplikud oma saatuse suhtes ning aktsepteerivad võitluse ja küsimusteta seda, mida elu neile toob. Tihti arvatakse, et nad polegi rohkem väärt ja et nende elusaatus on Jumala tahe.
  • “Tead, valged inimesed on imelikud. Neile meeldib ennast piinata ja käituda nagu nad oleksid vaesed. Nad kõnnivad ja sõidavad rattaga. Mõned sõidavad rattaga isegi läbi Aafrika, ma rääkisin ükskord ühe sellise naisega! Miks nad peavad teesklema nagu oleksid nad vaesed? Neil on ju raha. Sul on ju raha, miks sa siis rattaga sõidad?”
  • Lapsega külavaheteel kõndides tunnen ootamatult muutust kohalikega suhtlemises. Kõiki minuvanuseid naisi kutsutakse üldistava nimetusega “ema” ning pensioniealisi naisi nimega “vanaema”. Veel ma seda täpselt ei tea, kuid sellest hetkest olen liigitatud “emade” hulka ning mind koheldakse olulisemalt, võrdsemalt, siiramalt ja sõbralikumalt kui varem. Mulle on viimaks selles ühiskonnas omistatud roll.
  • Olen ennegi tähele pannud, et väga kehva väljanägemise, ilmselge alatoitumusega ja koolis mitte käivad külalapsed ei karju mulle kunagi järele. Nad lihtsalt seisavad vaikselt tee kõrval.
  • Pärast vihastamist tunnen end väga halvasti. Justkui oleksin eksamil läbi kukkunud, oleksin nõrk ja ei saaks hakkama. Süüdistan ennast, mitte keskkonda. Tunnen, et pean alati tugev olema ja olukorda kontrollima.
  • Nende lugu saab minu looks, kuigi alateadvuses kummitab teadmine, et see lugu ei tohi liiga minu looks saada.
  • “Siin tundub kõik nii lihtne ja loomulik. Kui ma kodus räägiksin, mida ma siin päeva jooksul teen, võivad paljud asjad tunduda kuidagi… tühised. Aga siin on see kõik nii loomulik. Tulekski siia, kasvataks tomateid ja oleks õnnelik.”
  • Eelkõige tahan uuesti kohtuda Raeliga. Vaid nädalatega sai kõhnunud tüdrukust särasilmne, energiast pakatav tütarlaps. Kõik mu läbielamised tunduvad äkki tühised fakti kõrval, et üks kaitsetu, ärakasutatud ja hirmunud laps on saanud endale uue ja turvalise elu.
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s