Valdur Mikita “Lingvistiline mets”

lingvistika_kaas02.cdr

  • Eesti võib täna olla tõepoolest üks väheseid paiku maailmas, kus keel, kultuur, loodus on ühevanused ning sirgunud koos umbes 10 000 aasta vältel ja kõik see kestab samas geograafilises ruumis ikka edasi.
  • Metsa paine võib olla väga kummaline ja isiklik. Eestlasi iseloomustab vahel see, et meil on hulganisti väga isiklikke metsakogemusi, mille juured on tegelikult üsna kummalised ja mida me ei oska enamasti kuigi hästi seletada. \…\ Mets on teadvuse kiirendi.
  • Sünesteesia kujutab endast nähtust, kus ühe tundmusega kaasneb ka teise meele virgumine. Eesti keeles sobiks sünesteesia vasteks vahest kõike paremini “mitmiktaju”.
  • Ma usun, et selliseid inimesi, kes on teinud rändamisest oma siseilmas mingi rituaalse koega kunstivormi, on tegelikult päris palju. Muiste oli selliseid inimesi küll tõenäoliselt veel rohkem.
  • Kultuur ja keel pigem ühtlustavad inimtunnetust, mitte ei arenda inimestes seda, mis neis tegelikult olemas on.
  • Tahaks lihtsalt julgustada otsijat avastama vaimu tõelist kõnnumaad, seda jõu ja avaruse imeväärset segu.
  • Inimese individuaalne teadvus on sama üksildane ja lõplik nagu sünd, saatus või surm – nendes asjades on inimene alati üksi. Ainult selle salapärase, hirmutava ja jõuduandva üksioleku taustal muutub maailm selgeks ja avaraks.
  • Hääl ja liigutused on kehale kõige lähemal, seetõttu on nende mõju ka inimesele kõige tugevam.
  • Igas korralikus eesti suguvõsas on olemas oma nõid või vähemasti legend niisugusest esivanemast. Päritoluliin, kus täielikult puudub metsa poole inimene, ei ole Eestis tõsiseltvõetav. Kuna me oleme kaotamas sidet vana kultuuritraditsiooniga, siis kipub perifeerne teadvus haakuma tihtipeale hoopis teisest mõttemaailmast pärit esoteerikaga, mis sünnitab kergesti idiootlikke maailmu.
  • Keegi peab inimesele ütlema, et mine ja ehita endale maailm, et selline asi on üldse võimalik. Keegi peab sisendama lootust, et kõik see hakkab ükskord tööle, et selline kavatsus on mõttekas. Keegi peab ütlema, et omailm on ränduri privileeg, et inimene sünnib selle loomise väega. Keegi peab veenma otsijat, et maailma sees on veel üks teine, natuke suurem maailm.
  • Eesti keel on selline mõnusalt metsik keel, mis paneb lohemao lõuad lõksuma. Normaalse aju jaoks eesti keel ehk ei kõlbagi, kuid metsikuile on see üksnes puhas rõõm.
  • Perifeerne teadvus ei lahenda probleemi, see ei tegele üldse probleemide lahendamisega – see tõstab inimese probleemist lihtsalt välja.
  • Eesti inimene määratleb end enamasti maastiku kaudu. Olla eestlane – see tähendab väikest majakest metsa või mere ääres, mille taustal askeldab mullaste sõrmedega tilluke õnnelik inimene.
  • Muistsetele eestlastele võis kergesti näida, et nende jumalad on ehtsad püromaanid. \…\ Igal juhul ei erinenud meie esivanemate mõtteilm nähtavasti teiste metsarahvaste omast: meeldivate asjade puhul pandi ilmtingimata midgai põlema, ebameeldivate asjade puhul talitati täpselt samuti.
  • Sisemine jõud on inimese ainus seisund, mida saab usaldada.
  • Ideed tekivad kergesti süsteemis, kus on maksimaalselt palju võimalikke seoseid ja assotsiatsioone. Kuid neid ei saa siiski olla lõputu hulk, sest süsteemi piirid joonistab meile ette inimese mälumaht.
  • Mõtlemist ei saa sundida, seetõttu on mõistlik käia lihtsalt mõtte järel, vaadata, kuhu ta läheb, ja siis ise järele minna.
  • Ebapärlikarbid ei vanane – teoreetiliselt võiksid nad elada igavesti. Nad ei sure mitte vanadusse, vaid nende ebaharilikult pika eksistentsi lõpetavad lihtsalt muud looduslikud tegurid. Just sellel põhjusel on harilikust ebapärlikarbist saanud vananemist uuriv mudelorganism bioloogias – see kummaline elusolend võib endas kanda lisaks pärlitele ka surematuse saladust.
  • Varem oli kultuuri ideaaliks tekitada positiivseid nägemusi ja anda jõudu, nüüd on eesmärk tekitada tähendusi, leida tõde. See on väga suur muutus, millega inimene pole kuigi hästi kohanenud.
  • Eesti keeles on mõnus mõtelda, siin läheb mõttesse väikese vaevaga suur jõud sisse. Eesti keel polegi vist mõeldud esmajoones rääkimiseks, see sobibki vahest rohkem mõtlemiseks ja nõidumiseks.
  • Eesti põhjamaine või siis veidi avaram soome-ugri identiteet on üsna rohmakalt kokku klopsitud ehitis. Küllap leidub meis ka põhjamaist, kuid “venet” või “baltisaksat” on eesti kultuuris kindlasti väga palju rohkem. Ka naisi võeti meelsamini ikka Põhja-Lätist või siis toodi Peipsi tagant, nagu geenid meile pajatavad.
  • Eesti märk on nähtavalt düsmorfne ja imelik, kuid ilmselt just seetõttu kuidagi eriliselt hingeminev.
  • Suur osa vaimuilmast käib inimesele tegelikult üle jõu, ei jaksa lihtsalt nii palju lugeda, muusikat kuulata, filme vaadata. Ei jõua nii palju rääkida, võtta seisukohti, langetada otsuseid, kogu aeg asjadest midagi arvata – inimesel pole sellist suhestumist maailmaga lihtsalt tarvis.
  • Välgi metsad on läinud Eesti kultuurilukku sellega, et siin läks hulluks Juhan Liiv.
  • Teadmiste osa on alati tilluke, nähtamatu osa maailmast aga hiiglasuur. Seetõttu ongi aimdused tähtsamad kui teadmised.
  • Kõik on kogenud, et naer on nakkav. Kuid tegelikult on nakkavad kõik emotsioonid.
  • Vahel usun, et sünesteesia on peaaegu ime, siis olen jälle seda meelt, et mitmiktaju on puue, millest sigib üksnes häda ja viletsust.
  • Tõdemus, et meie elu valitsevad ilu, tarkus ja õnn, kuid mitte sisemine jõud, peegeldab tohutut muutust, mida inimese teadvus on mõne sajandiga läbi teinud. Õnn on neist kolmest kõige rohkem ähmastanud inimese mõtlemist. Inimene võib olla väga õnnetu, tal võib olla väga raske – kuid jõud on ikka sees. See on hoopis teistsugune ilmatunnetus.
  • Midagi väga olulust on tasakaalust välja löödud ja sellises maailmas ei saa inimene ennast maagilise olendina teostada. Kõik sõnad, mis ta räägib, on võõrad sõnad. Kõik mõtted, mis ta mõtleb, on võõrad mõtted.
  • Tänaseks on saanud kultuurist suuresti heitlike ja purunenud inimsuhete aseaine. Inimesed põgenevad kultuuri rüppe varjule selle eest, et neil pole enam perekonda ega lähedasi inimesi.

Viidad mujale:

Mihkel Kunnus

Bukahoolik

Lugemissoovitus

Raamat ja Kuu

Müürileht

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s