Emmanuel Carrère “Vaenlane”

1303

  • Kõik olid tema alatise päriolemisega nii harjunud, et tema juttu sõna otseses mõttes ei kuuldud, ja talle endale oli sedavõrd harjumatu end maksma panna, et ta ei mäleta mitte oma sõnu nii nagu need tegelikult kõlasid – mingi pomin, vaevukuuldav torin -, vaid endas pulbitsenud ärritust ja viha, mida ta ei suutnud häälekalt väljendada. Talle endale tundus, nagu oleks ta piisavalt häälekalt öelnud seda, mida öelda tahtis, mitte seda, mida teised tegelikult kuulsid. Võimalik, et ta ei öelnudki midagi, vaid ainult mõtles või soovis öelda, kahetses, et ei öelnud, ja viimaks hakkas ette kujutama, et siiski ütles.
Advertisements

2 thoughts on “Emmanuel Carrère “Vaenlane”

    1. librariancat Post author

      Raamat põhineb tõestisündinud traagilisel lool: väliselt edukas ja rahumeelne pereisa tapab ootamatult oma naise, kaks last ja vanemad. Uurimisel selgub, et ta on pikkade aastate vältel elanud kaksikelu: iga päev on ta lahkunud tööle, kuid tegelikult hoopis hulkunud metsades ja oma sugulastelt ning tuttavatelt raha välja petnud. Carrère püüab sisse elada mehe maailma ning mõista tema tegevuse lätteid.

      http://www.varrak.ee/product/1302/?cid=58

      Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s