Anu Samarüütel-Long “Minu London”

minu-london

  • Loomine on täiesti müstiline protsess. Ma ei tea, kuidas teistel, aga minul sünnivad kõige paremad asjad siis, kui ma tegutsen kiirelt ja spontaanselt, mitte eriti selle peale mõeldes, et mida ma teen ja mis sealt välja võiks tulla. Teine hea moodus on lülitada end ümbritsevast keskkonnast välja ja keskenduda tegemise protsessile, misläbi tekib mõnus meditatiivne meelteseisund. Loomingul tuleb lasta juhtuda, kergelt ja muretult, mitte vaevelda lõpptulemuse üle.
  • Vahepeal, kui mu elus oli tervisliku eluviisi harrastamise episood, tõusin ma hommikul vara – kümne paiku – ja suundusin hoogsale jalutuskäigule. Jooksmine eeldaks juba spetsvarustust – retuuse, T-särke, dresse, ainuüksi mõte sellises riietuses tänavale minna tekitab minus õudust. Kõndida võib aga normaalsetes riietes ja isegi seelikus. Niisiis – ma läksin oma muretult elegantsele hommikukõnnile.
  • Muidugi, iga inimene ei märkagi, mille peal ta istub või mis kujuga on ukselink, millest ta kinni haarab, kuid kidnlasti tajub iga inimolend, et on meeldivas ja harmoonilises keskkonnas, kus kõik toimib, ning tahab sinna alati tagasi minna.
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s