Andre Maurois “Kunst elada”

  • Romaani kirjutama asunud kirjanik ei tea täpselt ette, mida ta kirjutab. Kui ta seda sõna-sõnalt ette teaks, siis oleks tal romaan juba kirjutatud. Ta hüppab vette. Iga peatükk dikteerib talle järgmise. Teostus eelneb teadlikule tahtmisele.
  • Kavatsuse vormistamine on võib-olla vajalik, kuid kavatsus ei tähenda veel tegutsemist. /…/ Paljudel inimese elus väga olulistel juhtudel peame leidma tegutsemise labüründis oma tee, sest meil pole kaugeltki käepärast kaardi kõiki andmeid.
  • Vastastikuse armastuse algus on kõige meeldivam kõigest, mida inimene võib kujutleda hella, sulni ja kaunina. Siis on kristallisatsioon kahekordne ja kestab ka teineteise juures viibides. Kumbki tõuseb endast kõrgemale ja saab selleks, keda teine temas näha soovib. Kui see olukord jääb püsima, siis kujuneb sellest väga kaunis kooselu.
  • On kerge olla imeteldav, kui jäädakse kättesaamatuks.
  • Eneseharimine tähendab armastamiseks ettevalmistumist.
  • Mõned iseloomud on sündinud ustavaiks kas sellepärast, et neil on armastusest väga kõrge arusaamine, või sellepärast, et nad tunnevad end arglike ja kodustena.
  • Me pettume peaaegu kõigis inimolendeis. Kuid mõnel on olnud õnn kohata meest (või naist), kelle loomulikkus ja otsekohesus pole neile kunagi pettumust valmistanud, kes on tegutsenud peaaegu igas olukorras täpselt nii nagu nad on soovinud, kes ei ole neid hüljanud kõige masendavamalgi hetkel. Nad tunnevad seda imelist tunnet – usaldust.
  • “Ma olen siiski saanud oma osa elust ja ma olen elanud viiskümmend aastat sellest mälestusest.”
  • Võimalike tööde seast tuleb valida. Inimese jõul ja mõistusel on kitsad piirid. Kes tahab teha kõike, ei tee kunagi midagi.
  • Õppigem ära tundma oma autoreid. Nad erinevad tublisti meie sõprade omadest. Kirjanduses nagu armastuseski oleme üllatunud teiste valikust. Olgem ustavad sellele, mis meile sobib. Oleme ise selle suhtes parimad kohtunikud.
  • Tõeline lugeja varub endale pikki, üksildasi õhtuid, ta jätab sellele või teisele armastatud kirjanikule vabaks talvise pühapäeva pärastlõuna.
  • “Üksindus on kaunis, kui ollakse iseendaga rahul ja kui on olemas kindel ülesanne.”
  • Terav, kuid kiire etteheide teeb vähem kurja kui vaenulik ja pikalt torisev rahulolematus.
  • Mida te kardate? Teie osa on lühike ja vaatajaskond surelik nagu teie isegi.
  • “Kõigepealt ärge kunagi kartke. Vaenlasel, kes sunnib teid taganema, on samal ajal hirm teie ees.”
  • Kuid ärge öelge kunagi, et inimesed on halvad või kurjad, ärge öelge kunagi, et neil on selline iseloom. Otsige asja tuuma.
  • Kaebused iseenda üle võivad teisi ainult kurvastada. See tähendab lõppude lõpuks, et nad ei meeldi teistele inimestele isegi mitte siis, kui teised inimesed selliseid pihtimusi otsivad ja neile näib meeldivat teisi lohutada. Sest kurbus on nagu mürk – teda võib armastada, kuid ta pole kunagi meeldiv ja lõpuks saavutab ülemvõimu ikkagi kõige sügavam tunne. Igaüks tahab elada ja mitte surra ning ta otsib neid, kes ütlevad ennast rahul olevat või näitavad ennast rahulolevatena.
  • Inimene võib olla teiste hädade vastu tundlikum, kui iseenda hädade vastu ja seda ilma vähimagi silmakirjalikkuseta.

343

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s