Sofi Oksanen “Baby Jane”

images

  • Aga selles polnud mingit kahtlust, et ma olen halb ja hull väike tüdruk. /…/ Ja halvad ja hullud väikesed tüdrukud jäetakse alati üksi.
  • Ka mu enese hääl kostis kole. Selles puudus kaneel ja kardemon ja musträsta laul. Selles puudus kirsisõnade sulnidus ja kõik punase varjundid. Selles puudusid värvid. Ma ei tahtnud oma häält niisugusena kuulda. Parem oli vaikida.
  • “Selliste nähtamatute vigade vastu on keeruline abi leida. Täiskasvanud laps. Noor vanur. Liikuv halvatu. Mis tahes on parem. Ma ei jaksa enam loota, oodata ja pettuda.”
  • Kuid minu kodu on minu nägu. Kuidas võib nii olla, et ta armastab mind, aga ei tunne end minu kodus mugavalt.
  • Hommikuid ei ole ärkvel olles võimalik hulluks minemata välja kannatada. Pigil ja minul oli hea olnud, sest Pigi oli selles asjas sama meelt. Hommikuvalgus ja hommikused hääled olid meid mõlemaid masendanud ja nii pugesime nende eest teki alla peitu. Kui Pigi juurest läbi hommiku koju kiirustasin, võisime oma ängistuse telefoni teel minema rääkida.
  • Me ei unistanud millestki, mida võimatuks pidasin, vaid väikestest, suurtest, sulnistest asjadest, milleks polnud vaja muud kui armsamat ja küllalt armastust – ja seda oli meil ju silmist saadik.
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s