Eia Uus “Minu Prantsusmaa”

minu_prantsusmaa

  • Ärkan iga päev, oodates seiklusi, ja muudkui unistan kõigest, mida elu mulle pakkuda võiks.
  • … mälestused on need, mis jäävad meile kogu eluks – lähme loome endile ühiseid mälestusi! “Sest tõenäoliselt ei näe me teineteist enam iialgi, /…/”
  • Märkan, et olen oma parimatel hetkedel kellegagi koos olnud, olgugi, et instinktiivselt pigem üksiolekut otsin.
  • Naljakas, kuidas elus on väiksei asju, mida nähes mõtled, et “tahaks ka”, ja siis aastaid hiljem märkad, et see asi on juhtunud, plaanimata.
  • Taevas pimeneb. Istun künkal, mu ees on jõgi ja allpool armas külake, suust tuleb aurupahvakaid. Hoolimata väsimusest on selles kitsas pildis, mis hetkel on mu maailm, kõik paigas.
  • Sebastien surub oma uue maailma kastidesse, liigitab kõik korralikult. Külmkapi uksel on nädalavahetuse menüü ja päevaplaani väljatrükk. Sebastien loob süstemaatiliselt oma maailma, ja mulle tundub, et see mõjub talle hästi, kuigi asub obsessiiv-kompulsiivsuse piirimail. Ta kalkuleerib ja otsib täiust mikrotasandeil, ning ta loob oma süsteemi, mis on sõltumatu eelmisest.
  • Prantsuse keeles pole olemas sõna “kõik” – selle asemel tuleb öelda “terve maailm”. Ja seda ei saa teisiti öelda, nii et kui nad koos on ja ütlen neile “tere hommikust, kõik”, ütlen samas “tere hommikust kogu maailm” nagu nad oleksid minule kõik, mu terve maailm, see meie väike tuumikpere. /…/ Prantsuse keeles kõlab hästi ütlus, et tervele maailmale võid sa olla keegi, aga kellelegi võid sa olla terve maailm ehk kõik.
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s