Tõnu Õnnepalu “Mandala”

Pilt

  • Kuigi ta tõesti igatses kirglikult tõelist elu, inimesi, midagi tegelikku, eelistas ta oma südamepõhjas enda ja selle tegelikkuse vahele siiski väikese distantsi jätta.
  • Samm-sammult liiguvad kassid oma väikeste eesmärkide poole.
  • “Klišeedes,” ütles ta tõsise näoga, “elutarkus ongi. Leia vaid üles.”
  • Kõige põhilisem püsib kuskil põhjas alles ka siis, kui peaaegu midagi enam ei ole.
  • Kassidel pole vaikimisoskusi vaja praktiseeridagi, see on pigem nende loomulik seisund.
  • Teesklus lihtsalt ei kuulu kasside loomusesse. Nad on üdini siirad. Sel hetkel, seal vundamendil konutades nad ongi hüljatud. Kassid on täiesti hetkes.
  • Ta kippus oma sõbrad, isegi oma sõbra teinekord unustama. Tal oli huvitav oma mõtetega, ta ei vajanud sel hetkel mitte kedagi. Aga sõprus on nagu aed. Kui sa ta lohakile jätad, ta metsistub. Väga ruttu muide. Varsti on vaid näha, et seal oli aed. /…/ Aia saab muidugi uuesti üles harida, aga see on siis juba üks teine aed.
  • “Pole midagi paremat kui rutiinid, korduvused,” õpetas kirjanik heal talvel oma kassidele. “Need on ainsad, mis meid enam-vähem valutult suudavad läbi päevade kanda.”
  • “Kirjutades.. siis on kõik teisiti. See pole enam mina. See pole enam minu kätes. See lihtsalt juhtub kõik.”
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s