Lennart Meri “Hõbevalge”

  • Kõigist loodusjõududest on meri kõige võimsam.
  • Eestlaste karakter olla sulam indo-euroopa dünaamikast ja uurali staatikast, mistõttu oleme alati “natuke rahutud”.
  • Esemete vahetamine on üks kontakti vorme tootja ja tarbija vahel, veetee selle jälg maastikul. Eelduseks on inimese reaalsed vajadused. Kuid kontakt võib oluliselt kiirendada vajaduse süvenemist harjumuseks.
  • Detailides on usaldusväärsemad praktikud, üldiste seoste sõlmimisel teoreetikud.
  • Suurpere on moodne termin, mida me siis ei tundnud. Siis me ütlesime lihtsalt “pere”, ja see oli ainus sotsiaalne organisatsioon, inimese päritolu tunnus, õiguste, kohustuste ja ühiskonna vahekordade määr, mõõt ja vorm.
  • Ajalugu ei ole väärtus omaette ja kõige vähem on ta seda sõna lihtsameelses tähenduses – kord sündinud ja igavesti paigaletardunud sündmuste ahel. Ta elab ja muutub, sest teda ei ole olemas väljaspool inimest, ta leiab oma mõtte või mõttekuse olevikus, meis endis, nagu meie omakorda valget ajakangast lakkamatult ümber töötame ajalooks, sellele oma värve ja mustreid lisades.
  • Laskem silme eest mööda sibada ümberkirjutajate püüdlikul rivil, kes kloostrikambri vaikuses lisasid igale veale veel omagi vea, teadmatusest ja veel sagedamini teadlikkusest, sest nagu alati näeb eksija oma veas veatut parandust või vähemalt täpsemat tõlgendust, nagu siinsetegi ridade puhul.
  • Tajugem lätte kaugust, seistes keset oma mürisevat sadamamaastikku, ja selle kauge maa tagant tahame nüüd siin, jõe suudmes ära tunda ja maitsta algallika haljast vett.
  • Idagootide kuningas Theoderich oli kirjaoskamatu, aga milleks siis sekretärid on?
  • Endiselt liibusid laevad vastu rannikut. Mitte liialt lähedale, sest rannad olid ohtlikud, ja ka nähtavuspiirist ülearu eemaldumata, sest veelgi ohtlikum oli ulgumeri.
  • Laeva vaim, kotermann sündis esimesest laastust, oli tujukas, kergesti haavuv, seltsimatu ja isegi arg. Sellest hoolimata ei olnud laeval ega laevkonnal truumat sõpra. Hädas aitas ta tüüri hoida, purjesid rehvida ja hoiatas õigeaegselt tormi või hukatuse eest. Kui aga miski ei suutnud laeva enam hukatusest päästa, päästis vaim end ise.
  • Meripenikoormat tõlgendatakse kui kaugeimat punkti silmapiiril, mis laevalt veel nähtav on. Selle väärtus sõltub vaataja asendist, s.o masti kõrgusest. Seda arvutatakse valemi põhjal 2,075(√a + √b), kus a on vaatleja kõrgus merepinnast ja b vaadeldava objekti kõrgus merepinnast. Avamerel seilates on b väärtus null.
  • Rannavaim on omamoodi ühenduslüli sõbraliku laevavaimu ja sootuks karmima merevaimu vahel. Laev oli kodukolle ja rand kodukihelkond. Meri oli võõras keskkond ja vahekorrad merega muutlikud.
  • Meelsasti esitaksin oma seisukoha mõne lakoonilise võrrandi või valemi kaudu.
  • Ka luule on teaduslik fakt, sest seda on toitnud kogemus.
  • Minevik näib lihtne, ülevaatlik ja terviklik. Nii kallame oma skepsise minevikule kaela, sest ta on ju tumm ja liikumatu, võimetu end kaitsma, ta on meist tarkadest nii palju rumalam, et et teda võib sallida, isegi armastada.
  • Igas kirjutises on rohkem autorit kui kirjeldatavat. Kõike võib lugeda, kõike peab dešifreerima.
  • “Kes kooleb, see kodu lääb,” öeldi Tarvastus. “Nad ei ole kunagi eriti kurvad mõne sugulase surma pärast,” kinnitas Hupel veel 1777. aastal.
  • Koraani definitsiooni järgi algab öö hetkest, mil ei saa enam musta niiti eraldada valgest.
  • Sümboli ja realiteedi piir oli muiste üsna ähmane ja sageli kaduvväike. Jahile minnes võisid ürghärja liivale joonistada ja kujutise odaga läbi torgata: loom oli juba tapetud, jäi üle veel üksnes ta üles leida. Niisamuti võrdus sõnaline sümbol realiteediga. Piisas sõna valjusti hääldamisest, et soovimatut nähtust esile kutsuda.
  • Vahel muutuvad ajad kiiremini kui inimesed ja see on mõru kogemus.
  • Tähed juhtisid laeva ja tähele saama tähendas pärale jõudmist. Selleks tuli kurss tähele panna, kindla tähe peale suunata.
  • Põhja-Eestis valmistatud hõbeehted jõudsid Inglismaale, Kirde-Soome, Norra põhjarannikule. See oli seppade suur aeg, kui eestlaste peamiseks rikkuseks oli saanud teravili. Eesti kujunes kõige põhjapoolsemaks teraviljatootjaks. Kliima tingis vilja kuivatamist rehes. Puudusest sai voorus, sest kuiv vili säilis paremini ja muutus nõutud kaubaks. Revala sadama saatus ei sõltunud transiitkaubanduse tujudest.
  • Üle kahe sajandi vältasid ristisõjad, kuni vastandid sulandusid. Idamaad võtsid omaks Õhtumaa morni sallimatuse, Õhtumaid nakatas Hommikumaa naeratav uudishimu.
  • Ristisõdade määratu rinne õhendas eestlaste ja araablaste saatusi. Vaevalt nad ise sellest kunagi teadlikud olid, kuid nende vastane oli sellest enam kui teadlik.
  • Poeetilised tekstid on hoopis täpsemad, kui esimesel pilgul oskame arvata, nad on teatud mõttes faktid, ajaloo allikad, mis põlvkondade kollektiivses mälus ja loomingus on küll irdunud realiteedist ning sobitunud poeetilise teksti struktuuri. Ent kui neid lahti harutada, siis juhatab niidiots ikka kätte mingi asjaliku ja kombatava informatsiooni.

Kuu kirjutab.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s