Jostein Gaarder “Sofie maailm”

  • Me oleme suur laev, mis sõidab maailmaruumis ümber põleva päikese. Kuid igaüks meist on samuti laev, mis seilab läbi elu, lastiks geenid. Kui oleme selle lasti järgmisse sadamasse toimetanud, siis ei ole me asjata elanud.
  • Unenäod räägivad meist endist. Me lavastame, otsime välja rekvisiidid, mängime kõiki rolle.
  • Võib-olla loob fantaasia midagi uut, kuid fantaasia ise ei soorita valikut. Fantaasia ei komponeeri. Kompositsioon sünnib fantaasia ja mõistuse, või meele ja mõtluse koostöös. Loomeprotsessis sisaldub alati mingi juhuslikkuse element. Mingis faasis on tähtis mitte sulguda sääraste juhuslike mõttevälgatuste ees.
  • “Sa oled selleks liiga väike, et mind aidata.”
  • Me oleme mõistetud improviseerima. Me oleme nagu näitlejad, kes saadetakse lavale ilma päheõpitud rollita, ilma tekstivihikuta või suflöörita, kes oskaks meile öelda, mida peab tegema. Meil tuleb endil valida, kuidas elada.
  • Vahel on vaja mõelda: ma pean sellest EEMALDUMA, isegi kui sa ei tea, mida edasi teha. Kui maja põleb, siis tuleb põgeneda, isegi kui sul pole kohta, kus edasi elada.
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s