Jaan Kaplinski “Jää”

  • On hullumeelseid, kes ei mõista, et nende sõnum ei jõua teisteni või vähemasti, miks see ei jõua. Nad ei saa aru, et nad on hullumeelsed. Neid on vahel võimalik mõista, kuid nemad ei mõista meid. On hullumeelseid, kes saavad aru oma suutmatusest teistega suhelda, oma mõtteid väljendada; nad mõtlevad normaalselt, kuid ei suuda mõtteid sõnadesse tõlkida. Me ei mõtle algselt sõnades, vaid tõlgime oma mõtted sõnadesse. See on raske protsess, millega paljud kuigi hästi hakkama ei saa, mõned aga üldse mitte. Neid peetakse siis hulludeks või lollideks, kuigi nad seda sugugi ei pruugi olla.
  • Elu on ühtaegu tugev ja õrn. Organism peab vastu talvekülmas ja suvekuumuses, kannatab lööke ja vapustusi, elab haavadest ja haigistest hoolimata. /…/ Organism võib hävida ühest mürgipiisast, laostuda mõnest sõnast.
  • Õpetaja on kogemus. Oluline elus inimene, kes annab ennast natuke uurida õppeotstarbel.
  • Elu on parandamine ja kohendamine – püüd hoida korras oma vananevat keha, väsivat mälu, kuluvaid riideid ja lagunevat kodu. Elu ongi üksainus suur lakkamatu remont.
  • Kas hullumeelsus on raskem kanda kui üksindus. Pigem vastupidi – üksindus on raskem.
  • Kõige armsamad on mulle soojad sügis- või kevadõhtud, kui päev pole veel saanud väga pikaks, kui hämarusele ja pimedusele on veel ruumi. Päev ja öö ei ole päriselt minu aeg. Ööelu tähendab mulle vähem, kui need meditatsioonihetked akna all. Siingi olen piiripealne inimene, ei kuulu valgusse ega pimedusse, vaid hämarusse, ülemineku-ilma nende kahe vahel, mida on raske tabada, määratleda ja kirjeldada.
  • Kirjutan, et hakkaks kergem, aga ma ei ole kindel, kas hakkab. Õigupoolest olen ma maksimalist: tahaksin kirjutada nõiasõnu, sõnu, mis aitaksid tontide, nõidade, mürskude, hullumeelsete ja diktaatorite vastu, aga välja tulevad ikka tavalised sõnad, tavaline kirjandus, mis vist ei aita.
  • Võib-olla ei ole sinu ja nende teiste vahe siiski nii suur, võib-olla on sinu arukus esialgu vaid selles, et sina saad aru, et oled hull, nemad ei saa. Võib-olla ei ole päris arukat, normaalset inimest olemaski, vahe on vaid selles, et enamus inimesi seda ei tea ja peab end normaalseks. See on saladus, mida peab endale hoidma.
  • Elasime maailmas, kus vihkamist oli nii palju, et see oleks pidanud viima sõjani, hirmu aga nii palju, et see ei lasknud sõjal puhkeda.

7/10.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s