J. R. R. Tolkien “Kuninga tagasitulek”

  • “Öö tuleb. Paistab nagu oleks mu vere soojus ära röövitud.”
  • “Ma ei ole üldse sõdalane ja mulle ei meeldi lahingust mõeldagi, aga ühe sellise piiril ootamine, millest ma mööda ei pääse, on kõige hullem”.
  • “Kas sa mäletad seda jänkujussi, isand Frodo,” küsis Sam. “Ja meie pesa sooja kalda all pealik Faramiri maal, tookord, kui ma olivantsi nägin?” “Ei ma kardan, et mitte Sam,” ütles Frodo. “Õigupoolest ma tean, et sellised asjad juhtusid, aga ma ei näe neid. Ei toidu maitset, ei vee tunnet, ei tuule häält, ei ühtki mälestust puust või rohust või lillest, ei mingit kujutlust kuust või tähtedest ei ole mulle alles jäänud. Ma olen alasti pimeduses, Sam, ja pole mingit varju minu ja tulesõõri vahel. Ma hakkan seda nägema ka ärkvel olles ja kõik muu tuhmub”.
  • “Suur vari on lahkunud,” vastas Gandalf ning pahvatas naerma, ja tema hääl oli nagu muusika või vesi kuivanud maal; ja kuulates tuli Samile pähe mõte, et ta polnud terve ilmatu aja kuulnud naeru, rõõmu puhast heli. See langes ta kõrvu nagu kõikide rõõmuda kaja, mida ta iial oli tundnud.

9/10.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s