Heljo Mänd “Peidupagu”

  • Üksinda oli hea olla. Võis kirjutada nii palju kui tahtsid ja magada just siis kui unetukk peale tuli. Ja tuba korras hoida.
  • Ekke jäi Ekkeks. Ja hea oli, et jäi. Just säärasena oli ta ainuomane ja kordumatu.
  • Kas niimoodi märkamatult polnud ta ka kirjandusse tulnud? Täitnud väikeste kirjatükkidega lünka, mida teised polnud puudutanud, ja ühtlasi täitnud haljusega ka oma hingeaugukesi.
  • Olen nagu liblikas, kes ei suuda otsustada, kas mööduda takistusest paremalt või vasakult ning seetõttu põrkab takistusega kokku.
  • Ka ühekülgsuses oli oma võlu. Ühekülgsus oli mitmekülgsuse üks tahk.
  • Kui lubaksin endal olla keskpärane ja vahel ka läbikukkunud, siis see suurendaks mu võimalusi hüppeliselt. Nii et ma ei tohiks lasta ennast perfektsuse soovist kanda, vaid peaksin valima perfektsuse tõeliste asjade jaoks.
  • Inimene kannatab välja kõik, millel leiab mõtte olevat.
  • Hommik oli päeva algus ja algused on kõik puhtad ning ilusad. Siis ei ole päev veel jõudnud sinna midagi kompromiteerivat kirjutada.
  • Iga teatrietendus viis lähemale millelegi, mida ta ei osanud veel tunnetada.
  • Ma olen alati tahtnud jätta ukse avatuks, et vajaduse korral välja astuda. Olen tahtnud algusest peale hoida distantsi, või olla kõrvaltvaataja positsioonis.
  • Igaüks kahtlustab teises seda, milleks on ise võimeline.
  • Täna tehtud pisimgi heategu tähendab strateegilise punkti tabamist. Mõne kuu pärast võite selle kaudu edasi minna võitudele, millistest pole varem julgenud unistadagi.
  • Tavaliselt me ei tohi tajuda ühe Heraklese töö alustamisel kõiki raskusi, sest siis jätaksime asja sinnapaika.
  • See on hirmuäratav maailm. Pean kasvatama oma südames soojust ja armastust, et julgeksin olla sellises maailmas, kus on kõle ja külm.
  • Elu ei ole nii pikk, et raisata aega enese sees urgitsemisele. Alateadvus ongi selleks, et lükata hingepõhja asju, millega ei ole jõutud veel tegeleda.
  • Sõltuvusest loobumine toob pinnale midagi, mida see sõltuvus alla surus. Mis see on? Kas viha?
  • Niisama mõelda oli nagu kirjutamine õhku.
  • Miks ma pean mõtlema ainult negatiivsetes lagundavates terminites.
  • Seda unenäolist olekut igatses Raat ka ilmsi tunda, kiikuda otsekui maa ja taeva vahel, mitte liiga madalal ega mitte ka liiga kõrgel, tunda mõlemat, nii maa ligilähedust kui ka õhu imelisust.
  • Elu on ebaloogiline. Ei vasta meie ettekujutustele.
  • Alateadvus oli talle nagu piirid ette seadnud, pannud ta ristkülikusse, mille kolm külge olid naabriaedadega piiratud, ainult neljas, tänavapoolne külg oli avatud. Ent sinnaminek oli ohtlik.
  • Kas sa tahad kuulda omaenese irooniat: väikeste naiste maailm, kuhu meestel ei ole sissepääsu.
  • Miks juhtusin just täna vaatama filmi, kus kõik tegelased on suurte puuduste ja kompleksidega ning õnnetud ja rahulolematud. Ja kõigis on ka midagi head. See film painab mind.
  • Mulle on häiriv see, et mind ei taheta. Ka võõrad ei hakka minuga kergesti suhtlema. Võib-olla olen liiga otsekohene või olen ebameeldiv või mis iganes. Peaksin selle nähtusega töötama.
  • Andra ei mõistnud, et sünnipäevad olid lõõgastus, et sünnipäevad ei olnud üles ehitatud diplomitöö kaitsmisele. Seal arenes vestlus vabalt ja jõudis tasapisi sisukuseni, kui oli aega oodata.
  • Ükskõiksus võib olla ka eluterve tahtmine mitte teiste asjadesse sekkuda ja lasta igaühel oma teed käia.
  • Alati võib väikeseks tagasi minna ja olla jälle alguses, kui on selleks vaid tahtmist.

8/10.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s