Daily Archives: 03/01/2010

Eha Pähn “Arsti kirjad”


Kõigis on midagi peidetut. See on loomulik nagu kappide sahtlid ja nende varjatud sisu. Ükski kodu, ükski hing pole kõigile avatud.

Kui sul on halb, siis kas need teisedki saavad aru, et mis nii rängana mõjus? Nad taipavad, kui on ilmselge trauma, avarii või muu selline. Kui aga kokkupõrge on sinu siseilmas, ei tarvitse nad üldse aru saada.

Miks küll tihtigi ei taha inimesed endaga tuttavamad olla? ebamäärase minaga on ju palju raskem elada.

Tuleb õppida sõnarelvi tõrjuma. Tuleb ehitada sõnade vastu raketikaitsekilp.

Kujutlus on tihti hullemgi kui tegelik olukord. Kujutlusse mahub rohkem võimalusi. See, mis tegelikkuses juhtub, on vaid üks variant.

Nende ütlused ei pea sind solvama. Nad teevad suu lahti ja iga sõnaga iseloomustavad ennast.

Inimestes on palju nauditavat. Aga neil on ka palju argiseid varjavaid kihte peal, enne kui pääsed nende võlusid tunnetama.

Inimesi võib jagada selgroogseteks ja koorikloomadeks. Mõlemal on tuge andvad toesed. Ainult et selgroogsena võin ma olla väljast õrnem ja avatum. Tugevus on siis enda sees.

8/10.

Advertisements