Donald Spoto “Veetlus – Audrey Hepburni elu”
- Seda lugu ei jutustata rangelt kronoloogilises järjestuses, vaid põigates ajas kord tagasi, kord edasi, ning põimides vahele episoode, mida manatakse ette mingi sündmuse või mälestuse kaudu. See kõik toetab ideed, et suhted jätkuvad mööda ebakindlat teed, millel on ettenägematud kurvid ja pöörded.
- “Ma pole terve selle aja mitte midagi teinud. Praegu on isegi raske meenutada, mida tegin või tegemata jätsin, keda ja millal ma nägin – võib-olla on see looduse halastav viis aidata unustada minu puhul mitte niivõrd ahastust, vaid rõõmu.
No trackbacks yet.